Vesiviljelusvahendite haldamise parimate tavade raamistik

Global Ghost Gear Initiative® (GGGI) on peamine ülemaailmne liit, mis on pühendunud mahajäetud, kaotatud ja muul viisil vette tagasi lastud püügivahendite (ALDFG ehk „ghost gear“) probleemi lahendamisele, kogudes tõendeid probleemi ulatuse kohta; selliste tavade ja poliitika määratlemine, teavitamine ja rakendamine, mis takistavad püügivahendite kadumist; ning skaleeritavate lahenduste kiirendamine ja kopeerimine, et taastada püügivahendid kogu maailmas. 
Viimase kümne aasta jooksul on pööratud suurt tähelepanu ALDFG ulatusele ja mõjule, mida ALDFG avaldab veekeskkonnale, mis tuleneb kalapüügist, takerdumisest ja elupaikade kahjustamisest (Macfadyen jt. 2009). Seda tähelepanu on viimastel aastatel elavdanud plastireostuse ja selle veeökosüsteemidesse akumuleerumise ulatuse ja võimaliku katastroofilise mõju üha suurem realiseerimine ning ALDFG panus sellesse ülemaailmsesse probleemi. 2017. aastal astus GGGI suure sammu edasi, koostades oma parimate tavade raamistiku looduslike püügivahendite majandamiseks (C-BPF).
Kuna teadlikkus plasti mõjust veekeskkonnale suureneb, pööratakse tähelepanu ka vesiviljelusele. Plasti kasutatakse laialdaselt merekalakasvatuses; näiteks puurides (nt kraed, võrgud ise, samuti söötmissüsteemid), rannakalatiigid (nt tiigi vooderdised) ja karpide kasvatamine (nt rannakarpide sokid, austri spoonikogujad ja rannakarpide parved). Need plastid võivad hävida äärmuslike ilmastikunähtuste, jäätmete halva käitlemise või tahtliku merreheitmise tõttu. Kuigi ülemaailmne plastikadu vesiviljelusest veekeskkonda on tõenäoliselt väiksem kui kalapüügil (Huntington, 2019), kasvab vesiviljelus jätkuvalt kogu maailmas, olles kõige kiiremini kasvav toidutootmissektor, mille eeldatav kasv on 2030. aastaks 37 % võrreldes 2016. aastaga (FAO, 2020). Seepärast otsustas GGGI 2020. aastal koostada vesiviljelusvahendite majandamise parimate tavade raamistiku (A-BPF).