Teadusdokumendid ja -väljaanded

Uuringus uuritakse ringmajanduse tavade mõistmist ja rakendamist Itaalia vesiviljelustootjate seas, keskendudes nende eelistustele, probleemidele ja tajutavatele võimalustele. See uuring annab ülevaate tulevastest poliitikameetmetest ja algatustest...

Käesolevas ülevaates uuritakse probiootikumide rolli sisevete vesiviljeluses, mis moodustab 62,6 % kogu maailmas kasvatatavatest veeloomadest. Kuna ülemaailmne vesiviljelus seisab silmitsi selliste probleemidega nagu keskkonnaseisundi halvenemine...

Vähese kalajahu ja kalaõli sisaldusega söödasegud võivad vähendada sööda tarbimist ja toitainete seeditavust. Letsitiinide kasutamine toidu kaudu võib parandada kasvuvõimet ja toitainete seeditavust; siiski puuduvad teadmised konkreetsete...

Selles uurimisartiklis esitatakse süstemaatiline kirjanduse ülevaade vesiviljelusrakendustes kasutatavate tipptasemel tehisintellekti meetodite kohta. Kuna nõudlus mereandide järele kasvab jätkuvalt, seisab vesiviljelussektor silmitsi arvukate...

Laialdaselt tunnistatakse, et suuremahuline merevetikakasvatus võib aidata saavutada kogu ELi hõlmavaid ambitsioonikaid eesmärke, nagu toiduga kindlustatus, energiasõltumatus, CO2-neutraalsus ja ökosüsteemide taastamine. Siiski puudub teave ELi...

Hõõgniitseened võivad olla alternatiivse valguallikana Aquafeedsis nende suure valgusisalduse ja bioaktiivsete komponentide tõttu. Selles artiklis esitatakse tulemused uuringust, mis viidi läbi selleks, et uurida, kuidas valgurikast seene...

Paecilomyces variotii (niitne seen) on oma suure toiteväärtuse tõttu paljutõotav uus valguallikas kalasöödas. Samuti on P. variotiil mikroobidega seotud molekulaarsed patternid, nagu glükaanid ja nukleiinhapped, mis võivad muuta peremeesorganismi...

Peremeesorganismide asustustihedus on parasiitide populatsiooni dünaamika peamine liikumapanev jõud ning sageli suureneb parasiitide arv koos peremeesorganismide tihedusega kiiresti. Norra lõhelaste kasvatamise kontekstis on see mehhanism toonud...

Vesiviljelussektori väljakutsete hulgas püütakse käesolevas uuringus keskenduda Ungari sektori hariduse vajalikule ajakohastamisele ja innovatsioonile, kirjeldades strateegiliselt teise taseme kalanduse nišitasandi (katselise) koolituse võimalust...

Vesiviljeluse söödasektoris on esile kerkimas mitmesugused uued sööda koostisosad. Kuigi nende valikute tehnoloogiline valmisolek on uute koostisainete klasside lõikes ja sees erinev, on jätkuvalt oluline võtta neid arvesse sööda koostisosade üldise...

Meritäit on Euroopas tehistingimustes kasvatatud atlandi lõhele suur terviseoht ja selle mõju on kogu maailmas tuntav. Võttes arvesse merede hajumist ja populatsiooni modelleerimist käsitlevate käimasolevate teadusuuringute ulatust ning keskendumist...

Vesiviljeluse jätkusuutlikkus, mis on sinise majanduse oluline osa, sõltub osaliselt selle keskkonnamõju hindamise ja vastastikuse mõju tagamisest, mis on seotud avatud aedsaba lõhe ja forelli kasvandustest hajuva meretäiega. Käesolevas dokumendis...

Selles artiklis uuritakse uuenduslikke lähenemisviise kalahaiguste ohjamiseks vesiviljeluses. Selles rõhutatakse täiustatud vahendite, nagu asjade interneti andurite, tehisintellekti ja masinõppe kasutamist patogeenide varajaseks avastamiseks ja...

Merevetikad on tulevikus paljutõotav biomassi allikas ning Euroopas tehakse märkimisväärseid jõupingutusi merevetikate vesiviljelustootmise suurendamiseks. Kuid üldtunnustatud ohutushindamisraamistike puudumine takistab oluliselt tootmise laiendamist...

Vesiviljelussektor on sektor, millel on raskusi kvaliteetse toidutootmise säilitamisega kestlikul viisil, kuna kaubanduslike vahendite tehnoloogilised piirangud ning loomade keskkonnamuutujaid ja füsioloogilisi omadusi jälgivate süsteemide ja...

Mereala ruumilise planeerimise protsess on andmemahukas ja see peab tuginema parimatele kättesaadavatele andmetele, mis pärinevad paljudest eri allikatest. Seetõttu on mereplaneeringutesse lisatavate ruumiandmete haldamisel mitmeid probleeme. Need...

Käesoleva perspektiivdokumendi eesmärk on tutvustada ja arutada, kuidas süsteemsed uuendused võivad tuua kaasa hüppelise muutuse toidu tootmises Euroopas.

Akvasööda uuendkoostisosade kasutamine on vajalik vesiviljelustootmise jätkuvaks laiendamiseks ja intensiivistamiseks. Käesolevas ülevaates kirjeldatakse ja arutatakse mikrovetikate töötlemist, mikrovetikates kasutatavate mikrovetikate tervist...

Selle artikli eesmärk on teha kindlaks tehistingimustes peetavate vee geneetiliste ressursside (AqGR) praegune seisund ja majandamisega seotud probleemid ning anda soovitusi selle parandamiseks. Selles rõhutatakse teabe puudumist paljude...

Selles artiklis võetakse kokku vesiviljeluse areng alates 2000. aastast ja selle integreerimine ülemaailmsesse toidusüsteemi.