ELi vesiviljelus
Euroopa Liidu (EL) ühises kalanduspoliitikas (ÜKP) on vesiviljelus määratletud kui „veeorganismide kasvatamine või viljelemine meetodite abil, mille eesmärk on suurendada kõnealuste organismide tootmist üle keskkonna loomuliku võimsuse, kui need organismid kuuluvad füüsilisele või juriidilisele isikule kogu kasvatus- ja viljelusetapi jooksul kuni saagikoristuseni (kaasa arvatud)“.
Vesiviljelus on üks kiiremini kasvavaid toidutootmissektoreid maailmas ning üha olulisem panus ülemaailmsesse toiduainetega varustamisse ja majanduskasvu. Euroopas on vesiviljelusel oluline roll ranniku- ja jõepiirkondade sotsiaal-majanduslikus arengus ning merejõgede ja kalanduskultuuri säilitamisel. 2020. aastal ulatus ELi vesiviljelussektori müügimaht 1,2 miljoni tonnini ja käive 3,9 miljardi euroni ning andis otseselt tööd ligikaudu 57 tuhandele inimesele, kes töötasid ligikaudu 14 tuhande ettevõtte heaks. Need on peamiselt mikro- ja väikeettevõtjad ning on tavaliselt pereomandis (STECF 22–17).
67 % ELi vesiviljelustoodangust on koondunud nelja liikmesriiki, nimelt Prantsusmaale, Kreekale, Hispaaniale ja Itaaliale. Üle poole vesiviljelustoodangu kogumahust keskendub karpidele, samas kui mere- ja mageveekalad moodustavad ligikaudu 21 % ja 28 % kogumahust. Täpsemalt on kõige haritumad rannakarbid, forellid, austrid, besuugo, huntahven, karpkala ja tuun (ELi vesiviljeluse infograafik – sotsiaalmajanduslik areng (2008–2020)).
ELi vesiviljeluspoliitika õiguslik alus on 2013. aasta ühine kalanduspoliitika, mille eesmärk on toetada ELi vesiviljelussektori kasvu, tagades samal ajal selle majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse, et pakkuda ELi kodanikele tervislikku toitu ja aidata kaasa toiduga kindlustatusele. Täpsemalt kehtestatakse artikliga 34 „Säästva vesiviljeluse edendamine“ liikmesriikidevaheline avatud koordineerimismeetod, mis põhineb komisjoni strateegilistel suunistel ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks (esmalt vastu võetud 2013. aastal ja läbi vaadatud 2021. aastal). Need suunised on liidu vesiviljeluspoliitika strateegilise koordineerimise keskne tugisammas ning nende eesmärk on luua konkurentsivõimeline ja vastupanuvõimeline ELi vesiviljelussektor; osaleb rohepöördes; tagab sotsiaalse heakskiidu ja tarbijate teavitamise; suurendab teadmisi ja innovatsiooni. Nende põhjal on liikmesriikidel palutud läbi vaadata oma vesiviljeluse mitmeaastased riiklikud strateegiakavad, milles nad peavad esitama oma kavad, eesmärgid ja asjakohased meetmed säästva vesiviljeluse edendamiseks ja arendamiseks oma territooriumil. Avaldatud mitmeaastased riiklikud strateegiakavad, sealhulgas ingliskeelne kokkuvõte, on esitatud AMMi veebisaidi jaotises „ Riigiteave“.
Strateegiliste suuniste ja mitmeaastaste riiklike kavade rakendamist toetatakse rahaliste vahenditega, mis tehakse kättesaadavaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKVF) aastateks 2021–2027. Vesiviljelusega seotud teadusuuringuid ja projekte rahastatakse ka muudest ELi rahastamisprogrammidest, nagu programm „Euroopa horisont“ või BlueInvest II.
Lisateavet ELi vesiviljelussektori kohta leiate järgmistelt linkidelt:
- Komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat (DG MARE)
- Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) – ELi vesiviljelussektor – 2022. aasta majandusaruanne (STECF 22–17)
The legal basis of the EU aquaculture policy lies in the 2013 CFP, which aims to support the growth of the EU aquaculture sector while ensuring its economic, environmental, and social sustainability to provide a source of healthy food for EU citizens and contribute to food security. Specifically, Article 34, “Promoting sustainable aquaculture”, establishes an open coordination method between Member States based on the Commission’s Strategic Guidelines for a more sustainable and competitive EU aquaculture (first adopted in 2013 and revised in 2021).
These guidelines constitute the central pillar of the strategic coordination of aquaculture policy in the Union and seek to build an EU aquaculture sector that is competitive and resilient; participates in the green transition; ensures social acceptance and consumer information; increases knowledge and innovation. Based on these, Member States have been asked to review their Multiannual National Strategic Plans (MNSPs) for aquaculture, where they must lay out their plans, objectives and appropriate measures for the promotion and development of sustainable aquaculture in their territory. Published MNSPs, including a summary in English, can be found under the section Country Information in the AAM website.
The implementation of the Strategic Guidelines and the MNSPs is being supported by funding made available in the European Maritime and Fisheries Fund (EMFAF), which runs from 2021 to 2027. Other EU funding programmes, such as Horizon Europe or BlueInvest II, also finance aquaculture-related research and projects.
Learn more about the EU aquaculture sector at the following links:
- Commission’s Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries (DG MARE)
- Scientific, Technical and Economic Committee for Fisheries (STECF) – The EU Aquaculture Sector – Economic Report 2024 (STECF 24-14)
ELi vesiviljeluse abimehhanism
ELi vesiviljeluse abimehhanismi (AAM) eesmärk on toetada liikmesriike, vesiviljelustööstust ja muid asjaomaseid sidusrühmi ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegiliste suuniste (2021–2030) rakendamisel, pakkudes logistilist, haldus- ja tehnilist abi ning ühtset kontaktpunkti kestliku vesiviljeluse alaste teadmiste ja tavade jaoks ELis.
Abimehhanism on osa teenuslepingust, mida haldavad ühiselt Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat. Konsortsiumi koordineerivad NTT DATA,Poseidon, SCOPE – Netcompany,Euroopa Vesiviljelusühing(EAS) ning Euroopa vesiviljeluse tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvorm (EATIP). Teenusleping algas 2024. aasta juulis ja kestab 2026. aasta juunini.
Ülesanne
AAM pakub Euroopa Komisjonile ja ELi liikmesriikidele logistilist, tehnilist ja haldustuge uute strateegiliste suuniste rakendamiseks.
Eelkõige on ELi AMMi lõppeesmärgi saavutamiseks olulised mitmed eesmärgid:
- Koguda ja jagada teadmisi ja häid tavasid, propageerida asjakohaseid üritusi, levitada uudiseid ja muud teavet säästva vesiviljeluse kohta ELis.
- Pakkuda tehnilist oskusteavet säästva vesiviljeluse kohta, toetades Euroopa Komisjoni vesiviljeluspoliitika eri aspekte käsitlevate juhenddokumentide ja taustadokumentide väljatöötamisel;
- Koolitus- ja e-õppe vahendite väljatöötamine nende juhenddokumentide ja taustadokumentide jaoks
- Vastamine liikmesriikide ja sidusrühmade küsimustele väljatöötatud juhenddokumentide kohta
- Korraldada üritusi, seminare, konverentse, koolitusi ja tehnilisi kohtumisi, mis on suunatud ELi liikmesriikidele, vesiviljelustööstusele ja muudele sidusrühmadele, et toetada vesiviljelust käsitlevate ELi strateegiliste suuniste rakendamist.
- Collecting and sharing knowledge, good practices, promoting relevant events, disseminating news and other information about sustainable aquaculture in the EU.
- Providing technical expertise on sustainable aquaculture by supporting the EU Commission to develop guidance documents and background papers on different aspects of aquaculture policy
- Developing training and e-learning tools on these guidance documents and background papers
- Replying to questions from Member States and stakeholders on the guidance documents developed
- Organize events, workshops, conferences, training, and technical meetings directed to EU Member States, the aquaculture industry and other stakeholders to support the implementation of the EU strategic guidelines on aquaculture.
Related links
EU Reference Centres for animal welfare (foreseen under the Official Controls Regulation, adopted in March 2017, which harmonises EU rules on official controls along the whole agri-food chain) are established to assist EU Members States (MS) in their official controls on animal welfare rules on farm, during transport and at the time of slaughter or killing.
The European Union Reference Centre for the Welfare of Aquatic Animals (EURCAW-Aqua) launched in January 2024 was created in accordance with Regulation (EU) 2017/625 of the European Parliament and of the Council and will support the activities of the European Commission and Member States by carrying out scientific and technical studies, as well as conducting training courses and disseminating research findings and information on technical innovations, mainly focusing on the welfare of fish, cephalopods and decapods.
Priority will be given to farmed aquatic species of economic significance for European aquaculture. The EURCAW-Aqua is structured to address the main challenges in assessing the welfare of aquatic organisms, namely the large number of farmed species, the diversity of farming systems and different aquatic environments.
The EURCAW-Aqua will conduct and facilitate the research in the underdeveloped area of aquatic animals’ welfare and will engage in public outreach and awareness.
The work of the EURCAW-Aqua will support aquatic animal welfare objectives contained within the Strategic Guidelines for a Sustainable European Aquaculture.
The European Partnership on Animal Health and Welfare (EUP AHW) is a co-funded European partnership for research and innovation created at the instigation of the EC to address infectious diseases of animals, including aquatic animals, and to promote animal welfare.
Launched in 2024 the Partnership is anticipated to invest €360 million over seven years to boost research and facilitate cooperation between all actors.
The Partnership aims to enhance cross sector collaboration and, through a One Health and One Welfare approach, to provide societal impact.
The objectives of the EUP AHW align with the European Green Deal and its associated Farm to Fork strategy for a fair, healthy, and environmentally friendly food system.
The Energy Transition Partnership for EU Fisheries and Aquaculture (ETP) is a collaborative platform designed to accelerate the energy transition in the European fisheries and aquaculture sectors.
Launched by the European Commission in 2023, the ETP tackles technical, financial, and regulatory barriers by bringing together stakeholders to create practical, actionable solutions.
Membership of the partnership is open to stakeholders across the aquaculture and fisheries sector. It is the intention of the Partnership that through thematic dialogues and workshops, participants address key areas such as innovation, technology, skills, and finance.
Outputs from these activities will contribute to the development of a (voluntary) roadmap, featuring measurable short, mid and longer term milestones alongside concrete actions, with the aim of guiding the sector towards climate neutrality by 2050.
The ETP serves as a hub for sharing knowledge, showcasing best practices, and highlighting innovative projects that support the energy transition.
In addition the ETP operates an ETP Support Group, where ETP Stakeholders can collaborate to discuss challenges, explore strategic approaches, and contribute to shaping the sector's future.