ELi vesiviljelus
ELi vesiviljelus
Euroopa Liidu (EL) ühises kalanduspoliitikas (ÜKP) on vesiviljelus määratletud kui „veeorganismide kasvatamine või viljelemine meetodite abil, mille eesmärk on suurendada kõnealuste organismide tootmist üle keskkonna loomuliku võimsuse, kui need organismid kuuluvad füüsilisele või juriidilisele isikule kogu kasvatus- ja viljelusetapi jooksul kuni saagikoristuseni (kaasa arvatud)“.
Vesiviljelus on üks kiiremini kasvavaid toidutootmissektoreid maailmas ning üha olulisem panus ülemaailmsesse toiduainetega varustamisse ja majanduskasvu.
Euroopas on vesiviljelusel oluline roll ranniku- ja jõepiirkondade sotsiaal-majanduslikus arengus ning merejõgede ja kalanduskultuuri säilitamisel. 2020. aastal ulatus ELi vesiviljelussektori müügimaht 1,2 miljoni tonnini ja käive 3,9 miljardi euroni ning andis otseselt tööd ligikaudu 57 tuhandele inimesele, kes töötasid ligikaudu 14 tuhande ettevõtte heaks. Need on peamiselt mikro- ja väikeettevõtjad ning on tavaliselt pereomandis (STECF 24–14).
ELi vesiviljeluspoliitika õiguslik alus on 2013. aasta ühine kalanduspoliitika, mille eesmärk on toetada ELi vesiviljelussektori kasvu, tagades samal ajal selle majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse, et pakkuda ELi kodanikele tervislikku toitu ja aidata kaasa toiduga kindlustatusele. Täpsemalt kehtestatakse artikliga 34 „Säästva vesiviljeluse edendamine“ liikmesriikidevaheline avatud koordineerimismeetod, mis põhineb komisjoni strateegilistel suunistel ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks (esmalt vastu võetud 2013. aastal ja läbi vaadatud 2021. aastal).
Need suunised on liidu vesiviljeluspoliitika strateegilise koordineerimise keskne tugisammas ning nende eesmärk on luua konkurentsivõimeline ja vastupanuvõimeline ELi vesiviljelussektor; osaleb rohepöördes; tagab sotsiaalse heakskiidu ja tarbijate teavitamise; suurendab teadmisi ja innovatsiooni. Nende põhjal on liikmesriikidel palutud läbi vaadata oma vesiviljeluse mitmeaastased riiklikud strateegiakavad, milles nad peavad esitama oma kavad, eesmärgid ja asjakohased meetmed säästva vesiviljeluse edendamiseks ja arendamiseks oma territooriumil. Avaldatud mitmeaastased riiklikud strateegiakavad, sealhulgas ingliskeelne kokkuvõte, on esitatud AMMi veebisaidi jaotises „ Riigiteave“.
Strateegiliste suuniste ja mitmeaastaste riiklike kavade rakendamist toetatakse rahaliste vahenditega, mis tehakse kättesaadavaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKVF) aastateks 2021–2027. Vesiviljelusega seotud teadusuuringuid ja projekte rahastatakse ka muudest ELi rahastamisprogrammidest, nagu programm „Euroopa horisont“ või BlueInvest II.
Lisateavet ELi vesiviljelussektori kohta leiate järgmistelt linkidelt:
- Komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat (DG MARE)
- Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) – ELi vesiviljelussektor – 2024. aasta majandusaruanne (STECF 24–14)
ELi vesiviljeluse abimehhanism
ELi vesiviljeluse abimehhanism
ELi vesiviljeluse abimehhanismi (AAM) eesmärk on toetada liikmesriike, vesiviljelustööstust ja muid asjaomaseid sidusrühmi ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegiliste suuniste (2021–2030) rakendamisel, pakkudes logistilist, haldus- ja tehnilist abi ning ühtset kontaktpunkti kestliku vesiviljeluse alaste teadmiste ja tavade jaoks ELis.
Abimehhanism on osa teenuslepingust, mida haldavad ühiselt Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat. Konsortsiumi koordineerivad NTT DATA,Poseidon, SCOPE – Netcompany,Euroopa Vesiviljelusühing(EAS) ning Euroopa vesiviljeluse tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvorm (EATIP). Teenusleping algas 2024. aasta juulis ja kestab 2026. aasta juunini.
Ülesanne
AAM pakub Euroopa Komisjonile ja ELi liikmesriikidele logistilist, tehnilist ja haldustuge uute strateegiliste suuniste rakendamiseks.
Eelkõige on ELi AMMi lõppeesmärgi saavutamiseks olulised mitmed eesmärgid:
- Koguda ja jagada teadmisi ja häid tavasid, propageerida asjakohaseid üritusi, levitada uudiseid ja muud teavet säästva vesiviljeluse kohta ELis.
- Pakkuda tehnilist oskusteavet säästva vesiviljeluse kohta, toetades Euroopa Komisjoni vesiviljeluspoliitika eri aspekte käsitlevate juhenddokumentide ja taustadokumentide väljatöötamisel;
- Koolitus- ja e-õppe vahendite väljatöötamine nende juhenddokumentide ja taustadokumentide jaoks
- Vastamine liikmesriikide ja sidusrühmade küsimustele väljatöötatud juhenddokumentide kohta
- Korraldada üritusi, seminare, konverentse, koolitusi ja tehnilisi kohtumisi, mis on suunatud ELi liikmesriikidele, vesiviljelustööstusele ja muudele sidusrühmadele, et toetada vesiviljelust käsitlevate ELi strateegiliste suuniste rakendamist.
Seotud lingid
ELi loomade heaolu referentkeskused (mis on ette nähtud 2017. aasta märtsis vastu võetud ametliku kontrolli määrusega, millega ühtlustatakse ELi eeskirju ametlike kontrollide kohta kogu toidutarneahelas) on loodud selleks, et aidata ELi liikmesriikidel teha ametlikku kontrolli loomade heaolu eeskirjade üle põllumajandusettevõtetes, vedamise ajal ning tapmise või surmamise ajal.
2024. aasta jaanuaris loodud Euroopa Liidu veeloomade heaolu referentkeskus ( EURCAW-Aqua) loodi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 ning see toetab Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide tegevust, viies läbi teaduslikke ja tehnilisi uuringuid, korraldades koolituskursusi ning levitades teadusuuringute tulemusi ja teavet tehniliste uuenduste kohta, keskendudes peamiselt kalade, peajalgsete ja kammkarpide heaolule.
Eelistatakse tehistingimustes peetavaid veeliike, mis on Euroopa vesiviljeluse jaoks majanduslikult olulised. EURCAW-Aqua ülesehitus on suunatud veeorganismide heaolu hindamise peamiste probleemide lahendamisele, nimelt kasvatatavate liikide suur arv, põllumajandussüsteemide mitmekesisus ja erinevad veekeskkonnad.
EURCAW-Aqua viib läbi ja hõlbustab teadusuuringuid veeloomade heaolu vähearenenud valdkonnas ning tegeleb üldsuse teavitamise ja teadlikkuse suurendamisega.
The work of the EURCAW-Aqua will support aquatic animal welfare objectives contained within the Strategic Guidelines for a Sustainable European Aquaculture.
Loomade tervist ja heaolu käsitlev Euroopa partnerlus (EUP AHW) on kaasrahastatud Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlus, mis loodi EÜ algatusel, et tegeleda loomade nakkushaigustega, sealhulgas veeloomadega, ning edendada loomade heaolu.
2024. aastal käivitatud partnerlusse investeeritakse eeldatavasti seitsme aasta jooksul 360 miljonit eurot, et edendada teadusuuringuid ja hõlbustada koostööd kõigi osalejate vahel.
Partnerluse eesmärk on tõhustada valdkondadevahelist koostööd ning avaldada terviseühtsuse ja heaoluühtsuse põhimõtte kaudu ühiskondlikku mõju.
Programmi „AHW“ eesmärgid on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ja sellega seotud strateegiaga „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks.
ELi kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamise partnerlus on koostööplatvorm, mille eesmärk on kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist Euroopa kalandus- ja vesiviljelussektoris.
Euroopa Komisjoni poolt 2023. aastal käivitatud ETP eesmärk on kõrvaldada tehnilised, rahalised ja regulatiivsed tõkked, tuues kokku sidusrühmad, et luua praktilisi ja teostatavaid lahendusi.
Partnerluses võivad osaleda sidusrühmad kogu vesiviljelus- ja kalandussektoris. Partnerluse eesmärk on, et osalejad käsitleksid temaatiliste dialoogide ja seminaride kaudu peamisi valdkondi, nagu innovatsioon, tehnoloogia, oskused ja rahastamine.
Nende tegevuste väljundid aitavad välja töötada (vabatahtlikku) tegevuskava, mis sisaldab mõõdetavaid lühi-, kesk- ja pikaajalisi vahe-eesmärke koos konkreetsete meetmetega, et suunata sektorit 2050. aastaks kliimaneutraalsuse suunas.
ETP on keskus teadmiste jagamiseks, parimate tavade tutvustamiseks ja energiasüsteemi ümberkujundamist toetavate uuenduslike projektide esiletõstmiseks.
Lisaks haldab ETP ETP tugirühma, kus ETP sidusrühmad saavad teha koostööd, et arutada probleeme, uurida strateegilisi lähenemisviise ja aidata kaasa sektori tuleviku kujundamisele.