Skip to main content
EU Aquaculture Assistance Mechanism

Umbes

ELi vesiviljelus

Euroopa Liidu (EL) ühises kalanduspoliitikas (ÜKP) on vesiviljelus määratletud kui „veeorganismide kasvatamine või viljelemine meetodite abil, mille eesmärk on suurendada kõnealuste organismide tootmist üle keskkonna loomuliku võimsuse, kui need organismid kuuluvad füüsilisele või juriidilisele isikule kogu kasvatus- ja viljelusetapi jooksul kuni saagikoristuseni (kaasa arvatud)“.

Vesiviljelus on üks kiiremini kasvavaid toidutootmissektoreid maailmas ning üha olulisem panus ülemaailmsesse toiduainetega varustamisse ja majanduskasvu. Euroopas on vesiviljelusel oluline roll ranniku- ja jõepiirkondade sotsiaal-majanduslikus arengus ning merejõgede ja kalanduskultuuri säilitamisel. 2020. aastal ulatus ELi vesiviljelussektori müügimaht 1,2 miljoni tonnini ja käive 3,9 miljardi euroni ning andis otseselt tööd ligikaudu 57 tuhandele inimesele, kes töötasid ligikaudu 14 tuhande ettevõtte heaks. Need on peamiselt mikro- ja väikeettevõtjad ning on tavaliselt pereomandis (STECF 22–17).

67 % ELi vesiviljelustoodangust on koondunud nelja liikmesriiki, nimelt Prantsusmaale, Kreekale, Hispaaniale ja Itaaliale. Üle poole vesiviljelustoodangu kogumahust keskendub karpidele, samas kui mere- ja mageveekalad moodustavad ligikaudu 21 % ja 28 % kogumahust. Täpsemalt on kõige haritumad rannakarbid, forellid, austrid, besuugo, huntahven, karpkala ja tuun (ELi vesiviljeluse infograafik – sotsiaalmajanduslik areng (2008–2020))

ELi vesiviljeluspoliitika õiguslik alus on 2013. aasta ühine kalanduspoliitika, mille eesmärk on toetada ELi vesiviljelussektori kasvu, tagades samal ajal selle majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse, et pakkuda ELi kodanikele tervislikku toitu ja aidata kaasa toiduga kindlustatusele. Täpsemalt kehtestatakse artikliga 34 „Säästva vesiviljeluse edendamine“ liikmesriikidevaheline avatud koordineerimismeetod, mis põhineb komisjoni strateegilistel suunistel ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks (esmalt vastu võetud 2013. aastal ja läbi vaadatud 2021. aastal). Need suunised on liidu vesiviljeluspoliitika strateegilise koordineerimise keskne tugisammas ning nende eesmärk on luua konkurentsivõimeline ja vastupanuvõimeline ELi vesiviljelussektor; osaleb rohepöördes; tagab sotsiaalse heakskiidu ja tarbijate teavitamise; suurendab teadmisi ja innovatsiooni. Nende põhjal on liikmesriikidel palutud läbi vaadata oma vesiviljeluse mitmeaastased riiklikud strateegiakavad, milles nad peavad esitama oma kavad, eesmärgid ja asjakohased meetmed säästva vesiviljeluse edendamiseks ja arendamiseks oma territooriumil. Avaldatud mitmeaastased riiklikud strateegiakavad, sealhulgas ingliskeelne kokkuvõte, on esitatud AMMi veebisaidi jaotises „ Riigiteave“.

Strateegiliste suuniste ja mitmeaastaste riiklike kavade rakendamist toetatakse rahaliste vahenditega, mis tehakse kättesaadavaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKVF) aastateks 2021–2027. Vesiviljelusega seotud teadusuuringuid ja projekte rahastatakse ka muudest ELi rahastamisprogrammidest, nagu programm „Euroopa horisont“ või BlueInvest II.  

Lisateavet ELi vesiviljelussektori kohta leiate järgmistelt linkidelt:  

  • Komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat (DG MARE
  • Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) – ELi vesiviljelussektor – 2022. aasta majandusaruanne (STECF 22–17)
67%
of the aquaculture production in the EU is concentrated in four Member States, namely France, Greece, Spain, and Italy.
More than half of the total aquaculture production volume focuses on shellfish, while marine and freshwater fish account for around 21% and 28% of the total volume. More specifically, the most cultivated species are mussels, trout, oysters, seabream, seabass, carp, and tuna.

The legal basis of the EU aquaculture policy lies in the 2013 CFP, which aims to support the growth of the EU aquaculture sector while ensuring its economic, environmental, and social sustainability to provide a source of healthy food for EU citizens and contribute to food security. Specifically, Article 34, “Promoting sustainable aquaculture”, establishes an open coordination method between Member States based on the Commission’s Strategic Guidelines for a more sustainable and competitive EU aquaculture (first adopted in 2013 and revised in 2021). 

These guidelines constitute the central pillar of the strategic coordination of aquaculture policy in the Union and seek to build an EU aquaculture sector that is competitive and resilient; participates in the green transition; ensures social acceptance and consumer information; increases knowledge and innovation. Based on these, Member States have been asked to review their Multiannual National Strategic Plans (MNSPs) for aquaculture, where they must lay out their plans, objectives and appropriate measures for the promotion and development of sustainable aquaculture in their territory. Published MNSPs, including a summary in English, can be found under the section Country Information in the AAM website.

The implementation of the Strategic Guidelines and the MNSPs is being supported by funding made available in the European Maritime and Fisheries Fund (EMFAF), which runs from 2021 to 2027. Other EU funding programmes, such as Horizon Europe or BlueInvest II, also finance aquaculture-related research and projects.  

Learn more about the EU aquaculture sector at the following links:  

  • Commission’s Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries (DG MARE)
  • Scientific, Technical and Economic Committee for Fisheries (STECF) – The EU Aquaculture Sector – Economic Report 2024 (STECF 24-14)

ELi vesiviljeluse abimehhanism

ELi vesiviljeluse abimehhanismi (AAM) eesmärk on toetada liikmesriike, vesiviljelustööstust ja muid asjaomaseid sidusrühmi ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegiliste suuniste (2021–2030) rakendamisel, pakkudes logistilist, haldus- ja tehnilist abi ning ühtset kontaktpunkti kestliku vesiviljeluse alaste teadmiste ja tavade jaoks ELis.  

Abimehhanism on osa teenuslepingust, mida haldavad ühiselt Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat. Konsortsiumi koordineerivad NTT DATA,Poseidon, SCOPE – Netcompany,Euroopa Vesiviljelusühing(EAS) ning Euroopa vesiviljeluse tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvorm (EATIP). Teenusleping algas 2024. aasta juulis ja kestab 2026. aasta juunini.

Ülesanne

AAM pakub Euroopa Komisjonile ja ELi liikmesriikidele logistilist, tehnilist ja haldustuge uute strateegiliste suuniste rakendamiseks.

Eelkõige on ELi AMMi lõppeesmärgi saavutamiseks olulised mitmed eesmärgid:

  • Koguda ja jagada teadmisi ja häid tavasid, propageerida asjakohaseid üritusi, levitada uudiseid ja muud teavet säästva vesiviljeluse kohta ELis.
  • Pakkuda tehnilist oskusteavet säästva vesiviljeluse kohta, toetades Euroopa Komisjoni vesiviljeluspoliitika eri aspekte käsitlevate juhenddokumentide ja taustadokumentide väljatöötamisel;
  • Koolitus- ja e-õppe vahendite väljatöötamine nende juhenddokumentide ja taustadokumentide jaoks
  • Vastamine liikmesriikide ja sidusrühmade küsimustele väljatöötatud juhenddokumentide kohta
  • Korraldada üritusi, seminare, konverentse, koolitusi ja tehnilisi kohtumisi, mis on suunatud ELi liikmesriikidele, vesiviljelustööstusele ja muudele sidusrühmadele, et toetada vesiviljelust käsitlevate ELi strateegiliste suuniste rakendamist.

Related links