Tehistingimustes kasvatatud lõhelaste geograafiline ümberjaotamine vähendab simulatsioonuuringus lõhetäie infestatsioone ja ravisagedust.

Peremeesorganismide asustustihedus on parasiitide populatsiooni dünaamika peamine liikumapanev jõud ning sageli suureneb parasiitide arv koos peremeesorganismide tihedusega kiiresti. Norra lõhelaste kasvatamise kontekstis on see mehhanism toonud kaasa lahknevuse soovi vahel suurendada kasvatatud lõhelaste tootmist ja vähendada parasiitidega nakatumise negatiivset mõju. Lõhetäie infestatsioonid kahjustavad loomade heaolu, kuna need on töödeldud lõhedega ja kanduvad üle põllumajandusettevõtetest looduslikele lõhelastele. Siinkohal uurivad autorid, kuidas lõheliste kasvanduste biomassi ümberjaotamine võib takistada täie vastsete vahetamist põllumajandusettevõtete vahel ning seega vähendada lõhekoore koormust ja töötlemissagedust. Täpsemalt kasutavad nad stohhastilist simulatsioonimudelit, mis on kohandatud Norra vesiviljeluse empiirilistele andmetele, et uurida, kuidas reageerisid arvukused ja töötlemisviisid, kui süsteemi biomassi jaotati vähematele suurematele kasvandustele, mis asuvad kaugemal. Kalade reaalse kasvu, hooajalisuse ja kohordi arengu säilitamiseks simuleeriti lisaks Norra varasematele tootmisandmetele ka populatsiooni dünaamikat. Uuringus simuleeriti mitmeid stsenaariume, kus üha rohkem kasvandusi suleti ja nende biomass jaotati ümber teistesse sobivate rühmadega kasvandustesse. Tulemused näitavad, et vähem ja suuremaid põllumajandusettevõtteid vähendavad täidise arvu ja töötlemissagedust ning et põllumajandusettevõtete strateegiline kõrvaldamine, mis põhineb nende tähtsusel okeanograafilises haardevõrgus ühenduvuse jaoks, parandab seda mõju. Rõhutatakse mõningaid põhimehhanisme, mida tuleks arvesse võtta piirkondliku tootmise kavandamisel ja lõhelaste kasvatamise tootmiskontsessioonide jaotamisel.