Genoomi redigeeritud lõhe jätkusuutlikkuse hindamise raamistik

Käesolevas dokumendis esitatakse ettepanek jätkusuutlikkuse hindamise raamistiku kohta, kasutades juhtumiuuringuna lõhe genoomi redigeerimist. Lõhekasvatussektor seisab silmitsi mitmete probleemidega, mis takistavad kestlikku tootmist. Genoomi redigeerimine on kasutusele võetud vahendina, mis võib parandada vesiviljeluse selektiivseid aretus- ja söödakoostisosi, pakkudes seega selliseid lahendusi nagu resistentsus lõhetäi ja muude patogeenide suhtes ning steriilsus, mis vähendab põimumist looduslike ohustatud liikidega. Kuna vesiviljeluse eesmärk on, et selle tavad ja tooted aitaksid kaasa kestlikkusele, tuleb hinnata ka genoomi redigeerimise kasutamist kestlikkuse seisukohast. Selles töös tuginetakse kolmele teabeallikale: valitsusasutuste ja tööstusorganisatsioonide avaldatud strateegia- ja poliitikadokumendid; asjakohased GMOsid käsitlevad eeskirjad ja kasutuselevõtuaruanded; kvalitatiivsed empiirilised andmed 19 poolstruktureeritud intervjuust Norra peamiste sidusrühmadega ja nelja poolstruktureeritud kodanike rühmaga. Analüüside tulemusi arutatakse seoses Stockholmi vastupanuvõime keskuses välja töötatud kestlikkuse toetuskoogi mudeliga, mis põhineb ÜRO kestliku arengu eesmärkidel ja kestlikkuse kolmel sambal: biosfääri, ühiskonna ja majandusega. Dokumendi- ja intervjuuandmete analüüs näitab kolme peamist järeldust, millest üks kuulub iga kestlikkuse samba alla. Esiteks tehti kindlaks, et biosfääri sammas, sealhulgas keskkonna ja loodusliku lõhe kaitse, on peamine jätkusuutlikkuse küsimus ning seetõttu oluline vesiviljelustööstuse jätkusuutlikkuse hindamisel ja genoomiga töödeldud lõhe võimalikul sissetoomisel. Teiseks tuleks ühiskonna sambasse lisada kultuuri- ja loodusvarade säilitamine ning Norra kontekstis hõlmab see ka sami kultuuri sõltuvuse säilitamist looduslikest lõhevarudest. Kolmandaks tuleb majanduse sambasse lisada loomade heaolu nii tõhususe kui ka eetilise vastutuse tagamiseks põllumajanduses. Kuna kohalikud ja riiklikud tingimused ja kõnealused kalaliigid on teataval määral vastu võetud, saab genoomiga töödeldud kalade jätkusuutlikkuse hindamisel üldiselt kasutada sama raamistikku.