Sloveenia

Kasvatatavate liikide liik

Vikerforell (Ocorhynchusmykiss), meriforell(Salmo trutta), harilik karpkala (Cyprinus carpio), mageveekala (Clarias gariepinus), harilik huntahven(Dicentrarchus labrax), kuld-besuugo(Sparus aurata) ja Vahemere rannakarp (Mytilus galloprovincialis), vennakarp (Vnus verrucosa).

^{Päritolu: 2025, EUMOFA; Sloveenia, isiklik arvamus, 17. jaanuar 2023}

Tootmismeetodi liik

64 % Sloveenia toodangust toimub magevees ja 36 % mereakvatooriumis. Eurostari sõnul kasutati 2022. aastal järgmisi peamisi tootmismeetodeid: 

• 55 % toodangust paakides ja veeteedel.
• 36 % toodangust merepõhjas ja riimvees.
• 9 % tootmisest tiikides magevees.

^{Päritolu: 2025, EUMOFA}

^{Päritolu: 2024, EUMOFA;}

Suundumused (varasemad ja tulevased)

Vesiviljeluse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamine ning selliste rajatiste energiatõhususe parandamine.

^{Päritolu: MNSPA}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

Aastane kalatarbimine elaniku kohta Sloveenias on tunduvalt alla Euroopa Liidu keskmise.

^{Päritolu: MNSPA}

Probleemid ja võimalused

^{Päritolu: MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

Vesiviljeluses töötas 2020. aastal 181 inimest, kellest 90 töötas täistööajaga. 

^{Päritolu: Statistikaamet, MNSPA}

• Õigus veele (sealhulgas veeload veeorganismide kasvatamiseks)
• Keskkonnamõju hindamine või keskkonnaaruanne
• Veeorganismide võõrliikide kasvatamise eriluba
• Vesiviljelusrajatiste ja kaubanduslike tiikide register ning heakskiidetud vesiviljelusettevõtete registrid (vesiviljelusrajatiste ja kaubanduslike tiikide keskregister (CRA)) 

• Sloveenia Põllumajandus- ja Metsanduskoda  
• Sloveenia veeloomakasvatajate ühendus