Ookeani hapestumise majanduslik mõju karpide püügile ja vesiviljelusele Ühendkuningriigis

Majanduslikud kahjud varieeruvad piirkonniti, mis on tingitud koorikloomade eri liikidest ning tootmis- ja tarbimisharjumustest. Ookeanide hapestumine võib endast kujutada suurt ohtu töönduslikule kalapüügile, eelkõige karpide kaltreerimisele. Uuring tehti selleks, et hinnata ookeanide hapestumisest tulenevaid võimalikke majanduslikke kulusid Ühendkuningriigi looduslike karploomade püügile ja vesiviljelusloomade tootmisele. Kasutades nüüdispuhasväärtuse (NPV) ja osalise tasakaalu (PE) mudeleid, hindame koorikloomade tootmise otsest ja kogu majandust hõlmavat majanduslikku kahju 2100. aastaks. Nüüdispuhasväärtuse meetodil tehtud hinnangud näitavad, et koorikloomade tootmise vähenemisest tulenev võimalik otsene kadu jääb vahemikku 14–28 % püügi nüüdispuhasväärtusest. Keskmise ja suure heitega stsenaariumide puhul võrdub see 2013. aastal ö3 kuni ö6 miljardi euro suuruse aastase majandusliku kahjuga. PE mudeli abil saadud tulemused näitasid Ühendkuningriigi majandusele koorikloomade tootmisest ja tarbimisest tulenevat kogukahju vahemikus ö23–ö88 miljonit. Nii otsese hindamise kui ka karpide püügi majandusliku kahju prognoositud hinnangu tulemused näitavad, et karpide loodusliku püüdmise ja vesiviljeluse ning ookeanide hapestumise suhtes erineva tundlikkusega liikide kasutamise tõttu on piirkondlikke erinevusi. Need tulemused näitavad, et võimalik majanduslik kahju varieerub sõltuvalt valitud hindamismeetodist. See analüüs on osaline ka seetõttu, et see ei hõlmanud laiemat liikide rühma varases eluetapis ega röövloomade ja röövloomade saastamise mõjul. Siiski näitavad järeldused, et ookeanide hapestumisest tulenev majanduslik kahju Ühendkuningriigile ja selle detsentraliseeritud haldusasutustele võib olla märkimisväärne. Järeldame, et ookeanide hapestumise probleemiga tegelemine eesmärgiga säilitada kaubanduslikult väärtuslikud karpide varud nõuavad piirkondlikke, riiklikke või rahvusvahelisi lahendusi, mille puhul kasutatakse kombineeritud lähenemisviisi CO2 heite vähendamiseks atmosfääris ja keskendumist sellele, et kasutada ära liike, mis on ookeanide hapestumise suhtes vähem haavatavad.