Merevetikad (makrovetikad) on autotroofsed organismid, mis suudavad toota palju huvipakkuvaid ühendeid. Merevetikaid on pikka aega peetud suureks toitaineallikaks, eelkõige Aasia riikides, mis hiljem suureneb Euroopas ja Lõuna-Ameerikas, samuti Põhja...

Lõhekasvatussektoris on see püsiv ja suur probleem, millel on tõsised keskkonnamõjud ning mis vähendab lõhetööstuse kasvupotentsiaali ja sissetulekut. Selles artiklis arutatakse, kas aretamisel on kasutamata potentsiaali, et parandada atlandi lõhe...

Tehistingimustes peetavate kalade arv maailmas on märkimisväärselt suurenenud. Vesiviljelus on kasvav tööstusharu, mis annab tulevikus suure osa kalandustoodetest. Lisaks on viimastel aastatel suurenenud nii biomeditsiinilistes kui ka ökoloogilistes...

Arvestades inimeste kasvavat arvukust ja vajadust kaitsta ookeane ülepüügi eest, on ühiskonnal vaja hankida alternatiivseid säästva valgu vahendeid. Rannakarpide vesiviljelus on paljudes riikides kiiresti laienenud, mis on oluline valguvaru, kuid...

Elanikkonna suurenedes sõltub üha enam vesiviljelussektorist, et tagada ohutu, usaldusväärne ja majanduslik toiduga varustatus. Kuigi toidutootmine on terve elanikkonna jaoks hädavajalik, kujutab antimikroobikumiresistentsus üha suuremat ohtu...

Eesmärk. Karpide tootmise kasv on tekitanud keskkonnaprobleeme, st toitainete rikastamist ja ümberjaotamist ning energiatarbimist. Karpide tootmise laiendamisest tuleneva keskkonnakoormuse hindamiseks on kasutatud olelusringi hindamise metoodikat...

Avamere vesiviljelus on viimastel aastatel hoogustunud ja üha rohkem merekalaliike paigutatakse ümber avamerel. Esialgu prognoositi avamere vesiviljeluse eeliseid rannikulähedases põllumajanduses ilma piisavate teaduspõhiste tõenditeta. Tänu...

Mere kahepoolmelise vesiviljeluse CO2 jalajälje hindamiseks on vaja täpselt hinnata kapitalikaupade ja vesiviljelustegevusega seotud CO2 heidet, aga ka kultiveeritud liikide ainevahetuslikku CO2 eelarvet. Tänapäeval esineb erinevusi protsessides...

Vahemere idaosa vesiviljeluse vööndis (Vourliase laht, Kreeka) võeti kasutusele modelleerimisvahend, et uurida mitmest kasvandusest pärit huntahvena/merekoera vesiviljelusjäätmete saatust ja hinnata nende võimalikku mõju ümbritsevale ökosüsteemile...

Käesolev aruanne põhineb Madalmaade veeloomade geneetiliste ressursside kohta esitatud küsimustikul, mis koostati ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) taotlusel kui sisendit maailma veekeskkonna geneetiliste ressursside olukorra kohta...