Küpros

Kasvatatavate liikide liik

Kuld-besuugo(Sparus aurata), harilik huntahven(Dicentrarchus labrax), Meagre (Argyrosomus regius), Rainbow Trout (oncorhynchus mykiss), Sturgeon (Acipenser sp.), merigarneel (P. indicus & P. vannamei).

^{Päritolu: 2023, EUMOFA; 2022, STECF; 2021, kalandus- ja mereuuringute osakond, DFMR}

Tootmismeetodi liik

Küprosel toimub tootmine peaaegu täielikult (> 90 %) mereakvatooriumis, peamiselt avamere sumpades. Väikeses koguses põllumajanduslikku tootmist toimub mageveekultuuris ja/või maismaal asuvates rajatistes.

^{Päritolu: 2023, EUMOFA; 2021. AASTA DFMR}

^{Päritolu: 2023, EUMOFA; 2021. AASTA DFMR}

Suundumused (varasemad ja tulevased)

• Valitsuse vesiviljelussektori poliitika eesmärk on vesiviljeluse säästev ja keskkonna seisukohast tasakaalustatud arendamine, et maksimeerida selle panust omamaisesse kalatootmisse kooskõlas kohalike ja rahvusvaheliste turgude vajadustega ning pakkudes kvaliteetseid ja hügieenitooteid, mis vastavad tarbijate ootustele.
• Jätkata sektori edasise arengu edendamist, toetamist ja jälgimist, pöörates erilist tähelepanu avamere vesiviljelusele. See tava tagab väiksema keskkonnamõju ja merekeskkonna hea seisundi.

^{Päritolu: MNSPA; 2021, DFMR}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

• Küprose vesiviljelus moodustab ligikaudu 85 % Küprose kalandustoodangust nii koguse kui ka väärtuse poolest, pakkudes ligikaudu 350 otsest täistööajaga töökohta ja aidates kaasa sadade teiste töökohtade loomisele muudel abi kutsealadel. Vesiviljelus on Küprose kalandussektori ja üldisemalt riigi maapiirkondade majanduse lahutamatu ja väga oluline osa. See tegevus on olnud Küprose kõige kiiremini kasvav toiduainete esmatootmine viimase 15 aasta jooksul.
• Vesiviljelustooted on kartulite ja tsitrusviljade järel Küprose esmatootmissektori ekspordi väärtuse poolest tähtsuselt kolmas toode, mis aitab märkimisväärselt kaasa Küprose negatiivse kaubandusbilansi vähenemisele kalandustoodete osas. Merevesiviljelus moodustab üle 99 % riigi vesiviljeluse kogutoodangust ja sellel on ka suurim kasvupotentsiaal. Magevee vesiviljelust piiravad seevastu magevee piiratud kättesaadavus ja veeringlussüsteemide rakendamisega seotud suured tegevuskulud.
• Lisaks on Küpros viie suurima ELi riigi hulgas vesiviljeluse panuse poolest kalandustootmisse.

^{Päritolu: MNSPA; 2021. AASTA DFMR}

Probleemid ja võimalused

^{Päritolu: MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

3 merehaiglaid maismaal, 1 garneelide väljatõrjumise/haudejaama üksus, 9 avamereüksust, 8 magevee vesiviljelusüksust.

350 töötajat

^{Päritolu: MNSPA}

• Vesiviljeluse seadus 2000–2010
• Akvakultuuri (üld)määrused 2002–2010
• Veereostuse kontroll (karploomade vee kvaliteet) 2001. aasta korraldus (P.I. nr 9/2001)
• Veereostuse kontroll (vabavee kvaliteedistandardid kalade elu säilitamiseks) 2001. aasta määrus (P.I. nr 10/2001)
• Loomatervise seadus, 2001 (seadus nr 109(I)/2001)  

Vesiviljelustegevust reguleeritakse ka muude õigusaktide asjakohaste sätetega, nagu Keskkonnaamet, mis käsitleb keskkonna seisundi ja kvaliteedi kaitset, samuti veterinaarteenistuse ning loomade kaitse ja heaolu teenistused rahvatervise ning tehistingimustes peetavate organismide tervise ja heaolu küsimustes.

 Küprose Mariculture Association (Küprose Mariculture Association)