Iirimaa

Kasvatatavate liikide liik

Rannakarp (Mytilus spp.), atlandi lõhe(salmo salar), Oyster (eri liigid), Trout ja veetaimed.

^{Päritolu: 2023, EUMOFA; 2022, STECF; Iirimaa, personal com., 16. jaanuar 2023}

Tootmismeetodi liik

Eurostati andmetel toimus 2 021,99 % Iirimaa toodangust mere- ja riimvees ning ainult 1 % magevees. Kasutati järgmisi peamisi tootmismeetodeid:

^{Päritolu: 2023, EUMOFA}

Suundumused (varasemad ja tulevased)

• Strateegia „Toiduvisioon aastani 2030: Iirimaa on seisukohal, et järgmisel kümnendil saab Iirimaast kestlike toidusüsteemide valdkonnas maailmas liidrikoht. Strateegias on seatud eesmärk saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalne toidusüsteem koos tõendatavate edusammudega 2030. aastaks, hõlmates heitkoguseid, vee kvaliteeti ja elurikkust. Strateegias nähakse samuti ette, et mereandide sektor jätkab jätkusuutlikku majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, hallates hoolikalt merekalapüügi ja vesiviljeluse kasutamist.
• 2025. aasta toidustrateegia: On kümneaastane (2016–2025) strateegia Iirimaa põllumajandusliku toidutööstuse, sealhulgas mereandide tootmise ja vesiviljeluse arendamiseks. Eesmärk on tagada, et põllumajanduslik toidutööstus maksimeerib oma panust majanduskasvu ja ekspordisse keskkonnakestlikul viisil kuni 2025. aastani.

^{Päritolu: MNSPA}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

Iirimaal on vesiviljelus kasvanud 1980. aastatel kodutööstusest, kus praegu toodetakse ligikaudu 40,000 tonni väärtuslikke kalu ja karpe, andes samal ajal otseselt tööd ligikaudu 1800 inimesele peamiselt maapiirkondades. Vesiviljelus, mille väärtus 2021. aastal oli ligikaudu 175 miljonit eurot, annab olulise panuse mereandide riiklikku tootmisse ja toiduga kindlustatusesse. Kuigi ookeanimajandus on alates 2008. aastast olnud 2018. aastaga võrreldes tõusuteel, vähenes Iirimaa ookeanimajanduse käive 2019. aastal 7 %, kajastades peamiselt laevandus-, turismi- ja mereandide sektori vähenemist. Üleilmne majandusareng, mis mõjutab kõige rohkem Iirimaa ookeanimajandust nii lähi- kui ka keskpikas perspektiivis: COVID, Brexit ja üleminek vähese CO2-heitega majandusele. Iirimaa ookeanimajandusest tulenev kaudne majandustegevus on kaks korda suurem kui otsene panus. 

^{Päritolu: MNSPA}

Probleemid ja võimalused

^{Päritolu: MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

Ettevõtete arv jäi kümne aasta jooksul 2011–2020 vahemikku 279–306 ja 2020. aastal 1849 töötajat. 

^{Päritolu: MNSPA}

• Vesiviljelust reguleeritakse peamiselt 1997. aasta kalanduse (muutmise) seaduse, 1998. aasta kalandus- ja rannikuseaduse muutmise seaduse ja 2001. aasta kalandusseaduse (muutmise) seadusega.
• Merekalapüüki ja merealade jurisdiktsiooni käsitlev 2006. aasta seadus (Sea Fisheries and Maritime Jurisdiction Act 2006)
• Vesiviljelust (litsentsitaotlus) käsitlevad 1998. aasta määrused, kehtivas sõnastuses
• 1933. aasta esirannikuseadus, kehtivas sõnastuses 

Teavet on võimalik saada vesiviljeluse ja metsamajandamise süsteemist.

• Iiri põllumajandustootjate ühendus (IFA)
• Iiri lõhekasvatajate ühendus (ISGA)
• Irish Shellfish Association (ISA)
• Irish Trout Growers Group (ITGG)