Belgia

Haugid (sõrmed), krevetid ja rannakarbid. Rannikuvööndis (Spuikom Oostende) on vähe ka ärilist austrit, eelkõige lameda austri (Ostrea edulis) ja õõnsa austri (Crassostrea gigas)kasvatamist.  

Lõhelased (peamiselt forell, k.a hübriidid ja Thymallus thymallus), erinevadküprinlased (sh karpkalad, gobio gobio, Phoxinus phoxinus), erinevad percinidae (sh harilik ahven japikel), dekapod ja üks vesiviljelusettevõtetest tegeleb tuuralistega (kaaviari tootmiseks). 

• Huvitatud tootjate ja investoriteni jõudmiseks on vaja tugevaid võrgustikke ja sidekanaleid ning konkreetseid meetmeid sektori jaoks stimuleeriva investeerimisraamistiku loomiseks.
• Vesiviljelus peaks jätkuvalt püüdlema integreerimise poole muude sektorite ja tegevustega, aidates kaasa ringmajanduse süsteemile, vähendades samal ajal tootmiskulusid.
• Lisaks vesiviljelusele kui põhitegevusele peaks olema võimalik tegeleda sissetulekut tagavate kõrvaltegevustega (turism, randumine, toitlustamine, haridus jne). Integreeritud lähenemisviisi osana soovitatakse tungivalt projekte, mis põhinevad mitmekordsel kasutamisel.
• Avamere vesiviljeluse arendamiseks on vaja tagada kvaliteetsed haudejaamad, arendada Põhjamere karmides tingimustes kasvatamiseks ja kogumiseks sobivat tehnoloogiat ning sadamates sobivaid lossimiskohti.
• Selleks et väikesemahuline vesiviljelus Valloonias jätkuks, on vaja julgustada ja koolitada noori, suurendada kasumlikkust, suurendada toodete kvaliteedi nähtavust (nt märgistamine), vähendada sõltuvust välistest teguritest (muld ja kliima), vähendada füüsilist mõju, tagada kvaliteetsete haudejaamade seadmete kättesaadavus ja hõlbustada juurdepääsu kapitalile.

• Olukorras, kus kalandusest pärit kala kogus on seiskunud, võib vesiviljelus rahuldada turu kasvavaid vajadusi.
• Euroopa Liit püüab edendada vesiviljelustootmist.
• Lähedus (lühiahel), jälgitavus (märgistamine), hällist hällini ja keskkonnasõbralikkus (sh biomärgistamine) muutuvad tarbijate jaoks üha olulisemaks.
• Kohalikud tooted annavad lisaväärtust, mis julgustab ka jaemüüjaid kohalikke tooteid pakkuma.
• Kuna maailma rahvastik kasvab ja jõukus kasvab, tarbivad inimesed rohkem valku ja nõudlus veetoodete järele kasvab.
• Tugevad eksportivad riigid, näiteks Hiina, võivad kasvava sisenõudluse tõttu eksportida vähem kasvatatud kala. Selle tulemusena võivad Euroopa tarbijad muutuda kohalikest tarnetest rohkem sõltuvaks.
• Uute deklareeritud vesiviljelusvööndite olemasolu rannikule lähemal (lühem mereteekond). Lisaks kaardistati 2019. aastal HaLaVla projekti raames Flandria kõige optimaalsemad integreeritud vesiviljeluse alad.
• Marikultuuri arendamine võib aidata kaasa ka maapõhisele arengule, kuna on vaja haudejaamu ja puukoolisid, mis pakuvad kohalikke kvaliteetsete haudekarjade varusid.
• Taristu olemasolu sadamates, kus kontrollitud keskkondades on võimalik luua marikultuuritingimusi.
• Kiirhoiatussüsteemi uued arengud vähendavad sõltuvust veest ja energiast ning suurendavad ringlussüsteemide potentsiaali.
• Vesiviljeluses peaks võime kontrollida ja jälgida kogu elutsüklit suurendama tegevuse usaldusväärsust ja tootekvaliteeti.
• Jaemüüjate huvi alustada oma tootmist.
• Vesiviljelustootmise võimalused ilma kalajahu kasutamata.
• Vesiviljelussektori võimalus kasutada ära kalandussektori olemasolevat logistikastruktuuri.
• Belgias uute vesiviljelusliikide (sealhulgas vetikate) tootmine.
• Laevaomanike/kalurite ja põllumajandustootjate osalemise või ümberkorraldamise võimalused (mere)vesiviljeluseks.
• Tootjad võivad otsida lisaväärtust ja kihlata vesiviljelustoodete kestlikkusele, värskusele ja tervisele. Ressursside, vee, ruumi ja energia mõistlik kasutamine toob nii keskkonnaalast kui ka majanduslikku kasu.
• Jääkvoogude kasutamine sobitub tärkavasse ringmajandusse, mis on Flandria valitsuse 2050. aasta visioonis samuti heaks kiidetud üleminekuprioriteedina.
• Linnastunud Flandrias võib kasvada akvapoonika.
• Paljulubavad merevesiviljelusprojektid (lihas-, austri- ja vetikakasvatus) pakuvad väljavaateid kombineerimiseks passiivse kalapüügiga.
• Vesiviljelusmeetodeid saab kasutada regulatiivsetes ja kaitsvates ökosüsteemi teenustes. Ökosüsteemi rolli täites võib see aidata kaasa ka Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegiale.
• Ruumi tõhus kasutamine ja tootmise suurendamine multitroofse vesiviljeluse kaudu.
• On olemas suur töötlemissektor, mis pakub võimalusi vesiviljelustoodete esmatootjatele.
• Digivahendid võivad reageerida paljudele vesiviljelustootjate ees seisvatele probleemidele (seire, röövloomade automaatne hoiatamine, varude haldamine, internetimüük jne).

Konkreetsete õiguslike aspektide haldamine, võttes arvesse marikultuuri.

• Kasutusluba: meretegevuse lubamise eest vastutab merekeskkonna talitus, rahvatervise, toiduahela ohutuse ja keskkonna föderaalse avaliku teenistuse keskkonna peadirektoraat.
• Keskkonnaluba. merekeskkonnaga seotud tegevuse keskkonnaload kuuluvad avamere looduse Põhjamere matemaatilise mudeli KBINi teadusteenuste haldamise üksuse pädevusse.
• Toiduohutus: seda küsimust haldab föderaalsel tasandil toiduahela ohutuse föderaalamet (FASFC).

• „Direction des Permis et autorisations“, mis tegutseb keskasutusena loataotluste kontrollimisel, kui vesiviljelustoodang on üle 500 kg aastas. Muudel juhtudel peab tootja oma toodangu registreerima ainult omavalitsuses.
• Loomade heaolu: seda küsimust käsitlev „direction de la qualité et du bien être animal“.
• Sõnnikualased õigusaktid: selle eest vastutab põllumajandusamet (Direction de l’agriculture).

Asjakohast teavet leiate siit

• Keskkonnaluba: alates 1. jaanuarist 2018 liideti ehitusluba ja keskkonnaluba Flandrias „keskkonnaloaks“. Saab esitada, jälgida ja käsitleda ühtse kontaktpunkti, keskkonna ühtse kontaktpunkti kaudu. Kõnealuse küsimuse eest vastutab keskkonnaministeerium.
• Loomade heaolu: Loomade heaolu teenistus on keskkonnaosakonna osa.
• Sõnnikut käsitlevad õigusaktid (sõnnikumäärus): See on Flandria maaettevõtte (VLM) pädevus, mis on väliselt sõltumatu keskkonnapoliitika valdkonna amet.

Asjakohast teavet leiate siit