Avamere vesiviljelus kui kliimamuutustega kohanemine rannikualadel: merepinna temperatuuri suundumused Vahemere lääneosas

Vahemere pinna soojenemine on praegu aastatel 1985–2006 hinnanguliselt 0,4 °C kümne aasta jooksul ning veetemperatuuri tõus võis avaldada negatiivset mõju merevesiviljelusele, näiteks tootlikkuse vähenemise tõttu. Vesiviljeluse arendamine ilma piisava planeerimiseta võib tulevaste kliimastressorite tõttu kaasa tuua jätkusuutmatu majandusliku teostatavuse. Selles mõttes võiks ranniku soojenemise mõju leevendamisel olla alternatiiviks avamere marikultuur. Uuringu eesmärk oli hinnata ranniku sobivust seoses globaalse soojenemise ja merepinna temperatuuri suundumustega kohtades, kus kalavesiviljelust praegu arendatakse, samuti ruumilisi muutusi temperatuuri anomaaliates kuni 30 km kaugusel rannikust viimase 31 aasta jooksul Vahemere lääneosas (Hispaania rannik). Uuring viidi läbi ELi Copernicuse mereteenuse teabe abil, mis hõlmas ajavahemikku 1981–2018 ruumilise resolutsiooniga 4 × 4 km. Tulemused näitavad, et viimase kümne aasta jooksul on Pürenee poolsaare ääres asuvas Vahemere rannikukeskkonnas toimunud ülemaailmsete muutuste tõttu temperatuuri tõus ligikaudu 1 °C, kusjuures keskpikk okeanograafiaprotsess on muutnud selget laiust. Avamere vesiviljeluse areng mõnel laiuskraadil leevendab äärmuslikku mõju pinnavee temperatuurile. Vesiviljeluse arendamise strateegiakavadega peaks olema võimalik prognoosida ja arvesse võtta tulevasi kliimaprognoose ja kohalikke okeanograafilisi tingimusi ning avamere vesiviljelus võib olla alternatiiviks mõnes piirkonnas, sõltuvalt kohalikest okeanograafiatingimustest.