Kogukonna ja ettevõtte identiteedi roll kalakasvatuse sotsiaalses litsentsis

Šotimaa on praegu üks peamisi Atlandi lõhe vesiviljelustootjaid. Viimase kahe aastakümne jooksul toimunud kiire kasvu kõrval on toetus- ja kaitserühmad siiski algatanud petitsioone, kampaaniaid ja õiguslikke probleeme, mis on viinud arusaamani, et Šotimaa kalakasvatus on sotsiaalse heakskiidu kriis. Selle küsimuse põhjalikuks uurimiseks kasutati kvalitatiivset, põhjendatud juhtumiuuringut, kasutades tegutsemiseks sotsiaalse litsentsi teoreetilist raamistikku. Lewise ja Harrise saar ning Argylli ja Bute maakond valiti nende ühiste merekultuuride, kalade vesiviljeluse esiletõstmise ning nendevaheliste kultuuriliste ja sotsiaalmajanduslike erinevuste tõttu. Vestlusi kogukonna liikmete ja sidusrühmadega analüüsiti temaatiliselt ning need näitasid, et arusaamad kalakasvatusest on keerulised. Ühenduse identiteedil ja tööstusharu identiteedil on tööstuse tajumisel oluline roll. See mõjutab kalakasvatustööstuse fännikoordinaatoreid ja meetmeid, mida tööstus võtab kohalike kogukondadega integreerumiseks. Lisaks täiendab see töö fännikoordinaatorite kirjanduses kasvavat tõendusbaasi, see kontekst on keskse tähtsusega ja peaks olema oluline kaalutlus tööstuse sotsiaalses strateegias.