Mahepõllumajanduslikku vesiviljelust käsitlevad ELi määrused – mahepõllumajandusliku toidu tootmise võti

Tänu traditsioonilisele põllumajandusele, mis hõlmab sünteesravimeid, pestitsiide ja GMOsid, tekitas toidu kvaliteet maailma elanikkonnale muret. Nendes tingimustes on mahepõllumajandus viimastel aastakümnetel oluliselt arenenud. Selle uue põllumajandusliigi omadusi kasutati ka vesiviljeluses. Seetõttu on Euroopa otsustajad välja andnud järgmised õigusaktid: Määrused (EÜ) nr 834/2007, 889/2008, 1254/2008, 710/2009 ja 537/2009. Määrustena kohaldatakse neid vahetult siseriiklikes õigusaktides. Need määrused hõlmavad vesiviljeluses kasutatavaid naelte valdkondi, mahepõllumajanduslikku erisööta ja mahepõllumajandusliku geneetilise materjaliga paljundamise meetodeid. Teine määruste eesmärk on mahepõllumajanduslike põllumajandusloomade söötmiseks mõeldud olulise mahepõllumajandusliku sööda – merevetikate – tootmine. Rumeenias on sihtliigid karpkalad ja Aasia karpkalasordid. Merevetikate mahepõllumajanduslikul söödal on suur potentsiaal. Mahevesiviljelus sekkub sõbralikult keskkonda, säilitades selle looduslikud omadused ja säästva põllumajandustegevuse.