Mõjuritel põhinev lähenemisviis haigustekitajate leviku prognoosimiseks Norra fjordi vesiviljeluskohtade vahel

Vesiviljelussektor on Norra peamine tööstusharu, mis peab olema jätkusuutlik, st omama pikaajalist kasvu ja arengut: Vaja on luua keskkonnasäästlik vesiviljelustööstus, mis minimeerib riske merekeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele, sealhulgas kalahaiguste edasikandumist. Kalahaiguste edasikandumist vesiviljelussüsteemides mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas individuaalsed (kala ja patogeeni) tingimused, liikumiskäitumine ja keskkonnatingimused. Kalahaiguste dünaamika tuleneb keerukast süsteemist ning viiruste edasikandumine on ebastabiilne protsess, mis raskendab prognoosimist ja analüüsimist. Käesoleva dokumendi ettevalmistamisel töötasime välja ainepõhise mudeli, et prognoosida patogeenide edasikandumise mustreid, et teha kindlaks riskid ja ohud ruumi- ja ajavaldkondades. Esitatud mudelis uuritakse eri tegurite, näiteks mõjurite, liikumiskäitumise ja keskkonnatingimuste võimalikku mõju kalahaiguse simuleeritud levikule.
Kasutasime väljatöötatud mudelit erinevate Norra fjordide juhtumiuuringute puhul. Tulemused näitasid, kuidas nakkusoht nakkuskoha mis tahes punktis sõltub nii patogeenist kui ka kalade tihedusest selles kohas ning nakkusoht suureneb, kui patogeeni või kalade tihedus suureneb. Patogeenide tihedus väheneb eksponentsiaalselt veetemperatuuri tõusu funktsioonina ning patogeenide tihedus suureneb nakatunud kohas valitseva voolukiiruse või kalade tiheduse tõttu. Patogeene liigutatakse kiiremini praeguse kiiruse suurenemise tõttu, mis aeglustab nakkusprotsessi kohalikus nakkuskohas. Sellest hoolimata kanduvad praegused haigusetekitajad lähedal asuvatesse kohtadesse kiiremini. Voolu suund on väga oluline, kuna patogeene liigutavad peamiselt hoovused.
Ainepõhine meetod aitab meil paremini mõista patogeenide edasikandumist ja koostab riskikaardid, et aidata meil vähendada kalade nakkushaiguste levikut. Seda meetodit kasutades saame uurida nakkuste leviku ruumilisi ja dünaamilisi aspekte ning käsitleda nakkusprotsessi stohhastilist olemust.