BFT on uuenduslik vesiviljeluse lähenemisviis, mis suurendab kestlikkust ja tootmise tõhusust, edendades toitainerikkas vees mikroobset kogukonda. See kogukond, mida tuntakse biofloki nime all, koosneb kasulikest mikroorganismidest, mis muundavad kasutamata sööda ümber täisväärtuslikuks biomassiks, mis on täiendav toiduallikas kultiveeritud kaladele ja krevettidele. BFT parandab märkimisväärselt vee kvaliteeti, stabiliseerides kahjulikke lämmastikühendeid, aidates kaasa üldisele tervisele ja vähendades veeorganismide stressi. See looduslik filtreerimisprotsess minimeerib haiguspuhanguid. Lisaks parandab tehnoloogia kasvumäärasid ja püsimajäämist, suurendades põllumajandustootjate saagikust ja kasumlikkust.

Selle tehnoloogia skaleeritavusega on endiselt suuri probleeme, näiteks:

Tehniliseks juhtimiseks on vaja täpselt mõista mikroobset ökoloogiat ja pidevalt jälgida vee kvaliteedi parameetreid, nagu pH, lahustunud hapnik ja toitainete sisaldus.

Teine oluline probleem on patogeenide arengu oht, mis tuleneb süsteemi mittenõuetekohasest haldamisest, mis võib põhjustada tasakaalustamatust mikroobide kogukonnas ja haiguspuhanguid.

Lisaks võivad bioflokisüsteemi loomisega seotud esialgsed paigalduskulud olla märkimisväärsed, mis võib väikepõllumajandustootjaid heidutada.

Vaatamata selle eelistele rakendatakse BFTd kaubanduslikus mahus vaid mõnes Euroopa paigas, näiteks valge garneeli (Litopenaeus vannamei) kasvatamine BFT süsteemides Hispaanias Castilla y Leónis. Teadusuuringute valdkonnas on Euroopa teadlased eri riikidest, sealhulgas Belgiast (Genti ülikool), edukalt alustanud BFT kasvatamist tilapia tilapia tiikides Iisraelis.

BFT-süsteemide hiljutised edusammud on keskendunud mikroobide kogukonna dünaamika optimeerimisele, et parandada sööda muundamise kiirust ja kasvunäitajaid. Uuendused õhutussüsteemides, vee kvaliteedi parameetrite reaalajas seire ja mitmesuguste süsinikuallikate (nagu melass või tärklis) kasutamine on oluliselt suurendanud bioflokisüsteemide vastupanuvõimet ja tootlikkust. Lisaks on uuringud biofloki kui söödalisandi tervisekasu kohta näidanud, et immuunvastus kultiveeritud liikidel on paranenud, mis on toonud kaasa parema kasvu ja ellujäämise määra.

Jõupingutused tavade standardimiseks ja parimate juhtimissuuniste väljatöötamiseks on olulised, et maksimeerida bioflokitehnoloogiast tulenevat kasu vesiviljeluses. See keskkonnasõbralik tava pakub väärtuslikke rakendusi, nagu veeloomade sööt ja võimalik alternatiiv traditsioonilistele kala koostisosadele koorikloomade söödas.

Madala troofilise vesiviljelusega (LTA) keskendutakse selliste liikide tootmisele, mis on hõivatud madalamal tasemel toiduvõrguga. LTA koosneb söötmata vesiviljelusest, mis hõlmab filtreerivaid söötjaid (nt rannakarbid, austrid ja karbid), detritivoreid (nt merekurgid), merevetikaid, aga ka taimtoidulisi kalu (nt karpkalad). Pikaajaline hindamine on kooskõlas säästva vesiviljeluse põhimõtetega, vähendades sõltuvust piiratud ressurssidest ja minimeerides ökoloogilist jalajälge.

Madala troofilise vesiviljeluse eelised on järgmised:

1. Väiksem energiasisend: Pikaajaline tehniline kokkulepe keskendub toiduahelas madalamatele liikidele, mis nõuavad vähem energiat kui lihatoiduliste liikide kasvatamine. See toob kaasa ressursside tõhusama kasutamise.
2. Täiustatud veeökosüsteemid: LTA (eelkõige filtersöötjad ja merevetikakasvatus) suudab liigset lämmastikku, fosforit ja süsinikku absorbeerida, leevendades seeläbi eutrofeerumist ja kliimamuutuste mõju. Lisaks võivad LTA tavad parandada vee kvaliteeti (nt rannakarpide, austrite ja karpide kasvatamine) filtreerimise ja merepõhja kvaliteedi kaudu (nt karploomade ja merekurkide kasvatamine) tänu kasvatatavate liikide liikumisele liivas.
3. Mitmekesistamine: Pikaajaline tehniline abi laiendab selliste liikide valikut, mida saab säästvalt kasvatada, aidates kaasa ELi vesiviljelussektori mitmekesistamisele.
4. Suure väärtusega tootearenduse potentsiaal: nagu on rõhutatud projektis ASTRAL, võib LTA pakkuda toorainet toidu, sööda, kosmeetikatoodete, ravimite, bioplasti ja muude väärtuslike toodete tootmiseks.

Madala troofilise vesiviljelusega (LTA) seotud probleemid on järgmised:

1. Turunõudlus ja tarbijate heakskiit: tarbijate nõudlus LTA-toodete (nt merevetikad) järele võib olla väiksem kui teatavate piirkondade muude liikide puhul1. Tehakse jõupingutusi, näiteks ELi vesiviljeluse kampaania ja ELi vetikaalgatuse kaudu, et suurendada teadlikkust nendest toodetest ja suurendada nende omaksvõttu.
2. Õigusraamistikud: pikaajalist hindamist reguleerivad õigusraamistikud võivad olla vähem arenenud kui traditsioonilise vesiviljeluse õigusraamistikud, mis võib tekitada ebakindlust investoritele ja ettevõtjatele (vt korduma kippuvad küsimused IMTA kohta).
3. Sõltuvus keskkonnatingimustest: Pikaajaline tereftaalsus, eriti avatud vees, võib olla haavatav selliste keskkonnatingimuste muutumise suhtes nagu temperatuur, soolsus ja toitainete kättesaadavus. Samuti võivad ohtu kujutada äärmuslikud ilmastikunähtused.

Oluline on märkida, et pikaajalise tehnilise abi eelised ja probleemid võivad varieeruda sõltuvalt kasvatatavatest liikidest, põllumajandusettevõtte asukohast, tootmissüsteemist ja kasutatavatest konkreetsetest juhtimistavadest.

LTAd ja kõrgema troofilisemate liikide tootmist (nt lihatoiduliste liikide tootmine) võib kombineerida, et luua positiivset keskkonnakasu, nagu toitainete omastamine ja süsiniku sidumine. LTA integreerimine kõrgema troofilise liigi tootmisse on üks põhimõtetest, millel põhineb integreeritud multitroofne vesiviljelus (IMTA).

Dokumendis „Strateegilised suunised kestlikuma ja konkurentsivõimelisema vesiviljelussektori loomiseks aastateks 2021–2030“ rõhutatakse, kui oluline on mitmekesistada liike, mille troofiline tase on madalam.

ELi vetikaalgatuse eesmärk on toetada ELi vetikasektorit, sealhulgas merevetikate vesiviljelust, parandades juhtimist, arendades ettevõtluse toetamise mehhanisme, suurendades teadlikkust ja heakskiitu vetikatele ELis ning parandades vetikate alaseid teadmisi, teadusuuringuid ja andmeid ning edendades innovatsiooni.

Vesiviljeluse nõuandekomitee avaldas 2024. aasta oktoobris soovituse seda liiki vesiviljeluse kohta, mis on kättesaadav siin: https://aac-europe.org/en/publication/aac-recommendation-on-promoting-l…

Euroopa Liit (EL) on rahastanud mitut pikaajalist tehnilist abi käsitlevat teadusprojekti, mille eesmärk on edendada piirkonnas vesiviljeluse jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. Näiteks on tähelepanuväärsed AquaVitae (https://aquavitaeproject.eu/ ), ASTRAL (https://www.astral-project.eu/) ja ULTFARMS, kuna need aitavad kaasa ka pikaajalise tehnilise abi ja säästva vesiviljeluse edendamisele.

ULTFARMS on teedrajav projekt „Euroopa ookeanmissioon“, mille eesmärk on põhjalikult muuta pikaajalise tehnilise abi süsteeme. Selle ülesanne on optimeerida pikaajalise tehnilise lahenduse tootmist keerulistes avameretingimustes ja vähese soolasusega keskkonnas. Uuenduslike tehniliste, tehniliste, ökoloogiliste ja bioloogiliste protsesside integreerimisega on ULTFARMSi eesmärk luua Põhjameres ja Läänemeres asuvates avamere tuuleparkides vähetroofsete liikide (merevetikad ja molluskid) kasumlik, jätkusuutlik ja ökoloogiliselt usaldusväärne tootmisahel.