Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 708/2007 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32007R0708&…) võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses loob raamistiku, et tagada veekeskkonna kaitse selliste liikide kasvatamisega seotud ohtude eest. Sellega reguleeritakse nende liikumist ELis, hõlmates kõiki veeliike ja tootmistüüpe, ning on kehtestatud erieeskirjad suletud vesiviljelusrajatiste kohta ning erand IV lisas loetletud liikidele.

Vesiviljelusettevõtjad peavad taotlema luba võõrliikide sissetoomiseks või piirkonnast puuduva liigi ümberasustamiseks ELi liikmesriigi asjaomaselt haldusasutuselt (edaspidi „pädev asutus“). Taotleja peab esitama toimiku, järgides I lisas esitatud soovituslikke suuniseid. Nõuandekomitee hindab, kas taotlus sisaldab kogu vajalikku teavet, ning teeb kindlaks selle vastuvõetavuse ja võimalikud ohud. Seejärel edastab komitee oma arvamuse pädevale asutusele, kes otsustab kehtestatud korras, kas anda luba või mitte.

Akvapoonika on innovaatiline vesiviljelustootmissüsteem, mis ühendab kalatootmise vesiviljelussüsteemide taasringlusse laskmisel hüdropoonika abil taimekasvatusega (ilma mullata taimede kasvatamise meetod) ühes tootmissüsteemis. See on säästev ja tõhus põllumajandusmeetod, mis kõrvaldab vajaduse mulla järele ja säilitab vett.

Selle meetodi eeliseid on mitu:

See võib asuda maapiirkondades, aga ka linna- ja poollinnakeskkonnas, sealhulgas linnahoonetes (nt katusekatted) ja tööstusaladel (nt kasutamata kohad), mis annab ELi piirkondadele oma elanike töökohtade ning värskete köögiviljade, kala ja puuviljade pakkumisel iseseisva toimetuleku elemendi. See strateegiline paigutus mitte ainult ei vähenda maa omandamise kulusid, vaid annab ka ruumi vesiviljelusele, et toota kala linnapiirkondadele lähemal, vähendades seeläbi transpordikulusid ja tootmise üldist CO2-jalajälge.

Tegemist on ökoloogiliselt vastutustundliku suletud süsteemiga, milles ei kasutata keemilisi väetisi, sest tegemist on isemajandava süsteemiga. Kalamahutitest pärinev vesi ringleb läbi filtrite, et toita taimede voodikohti, ja seejärel tagasi kalamahutitesse. Kalad ja taimed arendavad sümbiootilist suhet, kus tehased puhastavad kalajäätmeid ja kalad toituvad taimedesse toitaineid.

See ei nõua pestitsiidide kasutamist.

Sellega välditakse hooajalisuse piiranguid, kuna taimi ja kalu saab kasvatada aastaringselt, olenemata hooajast ja ilmastikutingimustest.

Mõned akvapoonika rakendamise ja arendamisega seotud probleemid on järgmised:

Suured esialgsed kulud: akvapoonikasüsteemi loomine võib olla kulukas, kuna on vaja spetsiaalseid seadmeid, nagu tsisternid, pumbad ja filtreerimissüsteemid, ning suure energiavajaduse tõttu.

Tehniline asjatundlikkus: see nõuab kalade ja taimede vee kvaliteedi igapäevast hooldust ja pidevat katsetamist ning teadmisi nii kalakasvatuse kui ka hüdropooniliste süsteemide kohta. Kalade ja taimede vajaduste tasakaalustamine võib olla keeruline ning nõuab pidevat õppimist ja kohanemist.

Mitte kõik taimed ja kalad ei ole akvapoonilistes süsteemides edukad: meetod ei sobi kõigile põllukultuuridele ning seda saab teha piiratud taime- ja kalasordiga.

Kasumlikkus: praegu on probleeme skaleeritavusega toota suuremahulisi köögivilju tulutoova hinnaga.