Ringlevad vesiviljelussüsteemid on maismaal asuvad vesiviljelusrajatised – kas vabas õhus või siseruumides –, mis minimeerivad vee tarbimist, filtreerides, kohandades ja taaskasutades vett.
Võrreldes traditsioonilise tiigi või avatud vee vesiviljelusega võimaldab veeringlus RASis kontrollida kultiveerimistingimusi ja koguda jäätmeid. Lisaks väldib maismaal toimuv vesiviljelus väljapääsemist ning piirab haiguste ja parasiitide välist edasikandumist. Kiirhoiatussüsteem lubab kestlikumat toidutootmist, kus magevett tarbitakse vähem ja transpordivahemaad on lühemad, sest kalu saab kasvatada turgudele lähemal. Kultiveerimistingimuste kontrollimisega saab vesiviljelustootmist RASi rajatises luua peaaegu kõikjal, olenemata kohalikest tingimustest. Tootmise maismaale viimisega võib see leevendada ka olemasoleva ruumi nappust ja konkurentsi merealadele juurdepääsul.
Teisalt kipub RASi rajatis olema energiamahukas ja kulukas. Investeerimiskulud on suured ja ringlustehnoloogia tarbib tohutul hulgal energiat ning seda peab kontrollima ja haldama kvalifitseeritud tööjõud. Lisaks on tehnoloogia endiselt tõestanud oma elujõulisust suuremahulises tootmises, eelkõige soolases veekeskkonnas.