Merevetikate vesiviljelus Norras: hiljutised arengud tööstuses ja tulevikuväljavaated

Kultiveeritud merevetikate kasutamine lähteainena mitmetes tööstuslikes rakendustes on viimastel aastakümnetel suurendanud huvi Lääne-maailma vastu. Norral on ulatuslik rannajoon ja hästi toimiv vesiviljelussektor, mis pakub sobivaid eeltingimusi merevetika biomassi ulatuslikuks kasvatamiseks nii monokultuurides kui ka integreeritud multitroopsetes vesiviljelussüsteemides. Teadusuuringute, tööstuse ja avaliku sektori asutuste hiljutised jõupingutused on pühendunud kasvatatud merevetikatel põhineva Norra biomajanduse arendamisele, keskendudes biomassi kasvatamisele ja töötlemisele. Käesolev läbivaatamisaruanne merevetikate vesiviljeluse olukorra kohta Norras, mida toetavad tootmisandmed, mis on kogutud alates esimeste kaubanduslike viljeluslubade andmisest merel 2014. aastal. Kuigi uued tootearendused on praegu piiratud, arutatakse tulevikus haritaval biomassil põhinevaid tööstuslikke perspektiive. Eksperimentaalsetelt viljeluskavadelt kaubanduslikule tootmisele üleminekuks on vaja põhjalikult hinnata merevetikate vesiviljelusega seotud riske ja kasu ning töötada välja sellele tööstusharule kohandatud reguleeriv raamistik. Makrovetikate tootmise laiendamisega seotud küsimused, millega tuleb tegeleda, hõlmavad i) kultuur- ja metskultuuride geneetilist vastasmõju, ii) merevetikakasvatuse mõju ümbritsevatele ökosüsteemidele, iii) epifüüte ja haigusi, iv) pindala kasutamist ja v) kliimamuutustest tulenevaid ohte. Nende probleemide lahendamine ja tootmistavade kohandamine tagab Norras merevetikate biomassil põhineva areneva tööstuse keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse.