Olemasolevad andmed Läänemere rannakarpide kasvatamisega seotud keskkonnamõjude kohta

Kavandatud on rannakarpide kasvatamine eutrofeerumise sümptomite vähendamise meetmena. Käesolevas ülevaates, mis koostati Läänemere meremajanduse kasvu projekti raames, koondatakse praegused teadmised rannakarpide kasvatamise keskkonnamõju kohta Läänemerel. Olemasolevad andmed on samuti kataloogitud ja standarditud GIS-vormingus, mis avaldatakse veebis Läänemere rannakarpide kasvatamise otsuste tugisüsteemis (ODSs).
Rannakarpide kasvatamise peamine positiivne keskkonnamõju on see, et tehistingimustes kasvatatud rannakarpide korjamisel eemaldatakse mere ökosüsteemist toitained. Toitainete omastamine fütoplanktoni ja muude tahkete osakeste filtreerimise teel võib vähendada toitainete ja fütoplanktoni sisaldust välisõhus, mis suurendab vee läbipaistvust. Paremad valgustingimused võivad omakorda soodustada põhjavetikate kasvu ja suurendada rannikuliikide üldist rikkust.
Rannakarpide intensiivkasvatusel võib olla ka kohalik negatiivne mõju keskkonnale toitainete regeneratsiooni tõttu veesambas ja biodeposiitide (nt väljaheited) settimise tõttu. Aluseks olevate setete orgaaniline rikastamine võib põhjustada hüpoksilisi tingimusi ja toitainete sattumist settest. Rannakarpide kasvanduste üldine keskkonnamõju võib tegevuskohtade lõikes erineda ja tootmistsükli jooksul aja jooksul muutuda. Rannakarpide kasvatamise negatiivset mõju saab tõenäoliselt vältida või vähendada, kui valitakse koht, kus on hästi hapnikuga setted. Rannakarpide kasvanduste keskkonnaseire BBG projekti raames aitab hinnata keskkonnamõju ja teha kindlaks põhitegurid rannakarpide kasvatamise positiivse keskkonnamõju optimeerimiseks.
Käimasolevate riiklike keskkonnaseireprogrammidega ei avastata rannakarpide kasvatamise otsest keskkonnamõju, välja arvatud juhul, kui seirejaamad asuvad rannakarpide kasvanduste läheduses. Riiklikku seiret võib kasutada selleks, et hinnata pikaajalisi ja ulatuslikke muutusi toitainete sisalduses Läänemeres, ning seda võib kasutada rannakarpide seire alusena, kui kasutatakse samu meetodeid. Rannakarpide põllumajandusmaa keskkonnaseisundi hindamiseks ja rannakarpide ala valimiseks võib kasutada riiklikke kriteeriume ökoloogilise seisundi hindamiseks veepoliitika raamdirektiivis. Läänemere rannakarpide kasvatamise keskkonnamõju tulevastes uuringutes tuleks pöörata erilist tähelepanu setetele (nt toitained, hapnikuseisund ja põhjaloomastik) ja vee läbipaistvusele. Andmeid on vaja ka muude veekvaliteedi parameetrite kohta, et paremini mõista rannakarpide kasvatamise üldist mõju mereökosüsteemile.