Horvaatia

Kasvatatavate liikide liik

Peamised liigid on huntahven (Sparus aurata), harilik huntahven(Dicentrarchus labrax), harilik harilik tuun (Tunnus thynnus), harilik karpkala (Cyprinus carpio) ja muud taimtoidulised karpkalad, harilik meriforell (Ocorhynchus mykiss), Vahemere rannakarp (Mytilus galloprovincialis) ja Euroopa lameauster (Ostrea edulis).

^{Päritolu: 2023, EUMOFA; 2022, STECF; Põllumajandusministeerium – kalandusdirektoraat, MA-DoF}

Tootmismeetodi liik

2021. aastal toimus üle 85 % Horvaatia toodangust mere- ja ülejäänud magevees. Kasutati järgmisi peamisi tootmismeetodeid:

^{Päritolu: MA-DoF; 2023, EUMOFA}

Suundumused (varasemad ja tulevased)

Vesiviljelussektori kestlik areng, parandades vesiviljeluse tootlikkust kliimateadlikul ja kestlikul viisil, kasutades uusi digitehnoloogiaid ja uuendusi, tugevdades sektori konkurentsivõimet ja vesiviljelussektori panust maa- ja rannikumajanduse arengusse. 

^{Päritolu: MNSPA-NPRA 2027}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

Enamik vesiviljelusettevõtteid on mikroettevõtted, eelkõige väikesed perele kuuluvad karpide kasvandused, mis vaatamata oma sotsiaalsele väärtusele ei aita oluliselt kaasa kogu tootmismahule ja -väärtusele. 

Merevesiviljeluse keskmise suurusega ja suured ettevõtted (tuun, huntahven ja besuuam) on siiski arvuliselt vähemuses, kuid osalevad kogutoodangus üle 80 %, mis on vesiviljelustööstuse kõige olulisem segment. 

Magevee vesiviljeluse sektoris on ülekaalus väikeettevõtted, kelle kogutoodang moodustab ligikaudu 15 %, kuid kellel on märkimisväärne tähtsus bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja säilitamisel (enamik karpkalade tiigid on Natura 2000 alad) ning millel on potentsiaal edendada arengut ja tööhõivet riigi sise- ja maapiirkondades.

^{Päritolu: Eurofish; MA-DoF}

Probleemid ja võimalused

^{Päritolu: MNSPA-NPRA 2027}

Tööhõive ja ettevõtete arv

177 ettevõtet 2023. aastal 

^{Päritolu: MA-DoF}

• Vesiviljeluse seadus: Nr 130/2017, nr 11/2018, nr 144/2020 ja nr 30/2023
• Määrus vesiviljeluses võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise lubade registri, impordi- ja üleandmisregistri ning suletud vesiviljelusrajatiste loetelu nr 10/2018 kohta
• Vesiviljeluse litsentsi määrus nr 17/2018
• Määrus vesiviljelusega seotud kutsealase koolituse kohta nr 56/2018
• Määrus merevaldkonna vesiviljelusalade loomise kriteeriumide kohta nr 106/2018
• Määrus vesiviljelust käsitlevate statistiliste andmete kogumise kohta: Nr 137/2021 ja nr 87/2022
• Määrus vesiviljelustegevuse heakskiitmise kohta põllumajanduslikes pereettevõtetes
• Määrus tuunikasvatusvõimsuse ja püütud loodusliku tuuni (Thunnus thynnus) lubatud koguste loovutamise kohta kalakasvandustesse: Nr 22/2021, nr 9/2022, nr 8/2023 ja nr 9/2024
• Määrus, mis käsitleb kalakasvanduste märgistamist, kalakasvanduste tegevuse seiret ja jälgitavust hariliku tuuni kasvatamise ajal (Thunnus thynnus) nr 63/2022
• Määrus vesiviljeluslaevade registri kohta nr 61/2023 

• Horvaatia Majanduskoda, põllumajandussektor, kalandusliit
• Horvaatia kaubandus- ja käsitööndus-, kalanduse ja vesiviljeluse Guild’i koda
• Marikultuuri klaster    
• Ston Shellfish Farmers Association (Ston Shellfish Farmers Association)