Prantsusmaa

Kasvatatavate liikide liik

Vaikse ookeani austrid(Crassostrea gigas), sinikarplased (Mytilus edulis), vikerforell (Oncorhynchus mykiss), kuld-besuugo(Sparus aurata).

^{Päritolu: 2024, STECF}

Tootmismeetodi liik

2 022,80 % Prantsusmaa toodangust toimus mere- ja riimvetes ning 20 % magevees. Kasutati järgmisi peamisi tootmismeetodeid:

^{Päritolu: 2025, EUMOFA}

 Ülejäänu (5 %) kasvatati muude meetoditega, mille üksikasjad ei ole kättesaadavad. 

^{Päritolu: 2024, EUMOFA ja STECF.}

Suundumused (varasemad ja tulevased)

• Haldusmenetluste lihtsustamine
• Asulate planeerimine ja maakorraldus
• Loomade tervist ja heaolu
• Keskkonnatoime,
• Uuendus
• Andmekogumine ja -edastus; 

^{Päritolu: MNSPA}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

• Kodumaine veetoodete tootmine katab vaid veerandi tarbimisest.
• Prantsusmaa karpide kasvatamine on suuruselt teine Euroopas, kus toodetakse keskmiselt 140000 tonni mereande. Seda iseloomustab kasvatustingimuste suur heterogeensus nii liikide (austrid, rannakarbid, karbid jne) kui ka Prantsuse rannikul asuvate tootmiskohtade mitmekesisuse poolest.
• Prantsusmaa kalakasvatus on suuruselt kolmas mageveeforelli tootja Euroopas. Prantsusmaa on esirinnas ka maailma ühe juhtiva kaaviaritootjana (43 tonni aastas) ja teerajajana Euroopa merekasvatuses tänu kalakasvatuse ja kalasööda valdamisele.
• Viimastel aastatel on kasvamas merevetikate kasvatamise sektor, eelkõige spirulina.
• Need sektorid on teadusuuringute ja innovatsiooni seisukohast väga dünaamilised, eriti kalakasvatuses.
• Vaatamata nende sektorite potentsiaalile on vesiviljeluse areng siiski endiselt piiratud. Sektorid seisavad silmitsi atraktiivsuse puudumisega, mis on seotud raskete töötingimuste, rahvastiku vähese kuvandi ja uute projektide vähese sotsiaalse vastuvõetavusega.
• Prantsusmaa vesiviljelus aitab kaasa rannikualade ja maapiirkondade arengule, kuna nad loovad pereettevõtetes töökohti, mida ei saa ümber paigutada.
• Suurendada vesiviljelustoodangut, et tagada kohalik tarbimine ja parandada vesiviljeluse kvaliteeti. 

^{Päritolu: MNSPA}

Probleemid ja võimalused

^{Päritolu: MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

2817 ettevõtet, mis annavad tööd 19345 inimesele (11332 täistööajale taandatud töötajat)

^{Päritolu: Riikliku vesiviljeluse uuringu andmed}

• Põllumajanduse ja toidusõltumatuse ministeerium
• Riiklik meresekretariaat
• Merenduse, kalanduse ja vesiviljeluse üldkataloogi (DGAMPA) all põllumajandusministeeriumi ja riikliku meresekretariaadi ühise järelevalve all.  

• Code de la santé publique (Partie législative). Teksti kuupäev: Juuni 2000
• Code rural et de la pêche maritime (Partie législative). Originaalteksti kuupäev: 2018 (02. september 1979, 2018)  

• Loi n° 2010–874 de modernisation de l’agriculture et de la pêche. Originaalteksti kuupäev: Juuli 2010 (1. märts 2017) 

• Code de la santé publique (Partie réglementaire) Teksti kuupäev: 2000
• Code rural et de la pêche maritime (Partie réglementaire). Originaalteksti kuupäev: 1979 (02. september 2018)

• Alates 20 tonni toodangust aastas kohaldatakse kalakasvanduse suhtes ICPE lubade andmise korda ja keskkonnamõju hindamist igal üksikjuhul eraldi, mis hõlmab hädavajalikke keskkonnamenetlusi.
• Loomatervisealane heakskiit