Avamere tuule- ja marikultuuri mitmesuguse kasutuse diskursuse dissekteerimine: uus lähenemisviis, mille puhul kasutatakse sihipärast SWOT-analüüsi

Meretööstuse kiire laienemise ja rannikualade linnastumise tõttu on rannikumered kogu maailmas üha suurema inimtekkelise surve all. Ookeaniruumi mitmeotstarbeline kasutamine, mis tähendab sama ruumi kasutamist mitme ressursikasutaja poolt, on välja kujunenud ühe strateegiana üha suuremast kasutustihedusest tulenevate ruumiliste konfliktide lahendamiseks. Avamere tuuleparkide ja marikultuuri kavandatav mitmeotstarbeline kasutamine on üks kõige rohkem uuritud näiteid sellise võimaliku sümbiootilise suhte kohta. Kaks aastakümmet kestnud avalik ja akadeemiline diskursus on toonud kaasa hulgaliselt teadusuuringuid selle konkreetse kombinatsiooni eri tahkude kohta. Sellele vaatamata on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ viimastes teadusprojektides kindlaks tehtud mitu püsivat takistust, mis takistavad jätkuvat mitmeotstarbelist arengut. Varasem ja praegune avalik arutelu on loonud olukorra, kus tehnoloogiline valmisolek on ületanud ühiskonna soovi ning arutelus osalejate tausta ja arusaamade mitmekesisus muudab arutelu sageli keerulisemaks. Uuringu eesmärk on hajutada standardne arutelu avamere tuuleparkide ja marikultuuri multikasutuse kohta, kasutades sidusrühmade teadmistel põhinevat sihipärast SWOT-analüüsi. See lähenemisviis toob esile kaks erinevat narratiivi, mis põhinevad ühiskondlikel ja majanduslikel kaalutlustel. Selle põhjal anname poliitikakujundajatele, reguleerivatele asutustele, rahastamisasutustele, ettevõtjatele ja teadlastele kohandatud soovitused.