Background information

Kasvatatavate liikide liik
Vikerforell (Oncorhynchus mykiss), pruunforell(Salmo trutta fario), meriforell(Salmo trutta trutta trutta), harilik forell (Salvelinus fontinalis), Artic char (S.alpinus), (S.alpinus x S. fontinalis), sinine rannakarp (Mytilus spp.), euroopa angerjas (Anguilla anguilla), harilik angerjas (Sangderlucioperca), harilik lõhe (Salmo salar), Kingfish (Seriola lalandi), kollakas-amberjakk (S.dumerili), tuuralised (Acipenseridae), päikesepaiad (Moonesaxatilis x M. chrysops), ahven (Perca fluviatilis), suhkur kelp (Saccharina latissima).
Päritolu: 2021, Taani statistika, toidu-, põllumajandus- ja kalandusministeerium
Tootmismeetodi liik
Eurostati andmetel toimus 2021. aastal ligikaudu 48 % Taani toodangust magevees ja ülejäänud mereakvatooriumis. Kasutati järgmisi peamisi tootmismeetodeid:
Sektori suurus (tootmine ja tarbimine)
Päritolu: 2023, EUMOFA
Suundumused (varasemad ja tulevased)
- Jätkata vesiviljelustoodangu jätkusuutlikku kasvu.
- Ringleva vesiviljelussüsteemi suurendamine.
- Madalate troofsete vesiviljelustoodete (nt rannakarbid ja vetikad) tootmise suurendamine.
- Tugevdada mahepõllumajanduslikku vesiviljelustootmist.
- Vähendada toitainete ja orgaanilise aine heidet veekeskkonda võrreldes toodetud kala kogusega. Sektori keskkonna- ja ressursitõhususe paranemist on ajendanud muu hulgas keskkonnatehnoloogia, sealhulgas veepuhastustehnoloogia ja sööda optimeerimine.
- Vesiviljeluse kliimamõju vähendamine.
- Endiselt on vaja arengut ja innovatsiooni sellistes valdkondades nagu kalahaiguste ennetamine ja ravi, tõhusad vaktsiinid, mahepõllumajanduslik tootmine, ringmajandus (nt kalasõnnik) ning majandusanalüüsid (tööhõive, kasumlikkus, juhtimismudelid jne).
Päritolu: MNSPA
Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule
- Vesiviljeluse pikaajaline traditsioon. Eelkõige forellikasvatuses, kus Taani on üks ELi suurimaid tootjaid.
- Vesiviljelustootjad toodavad kõike alates kalamarjast ja kalast kuni rannakarpide ja merevetikateni. Lisaks on olemas suur järgtööstus, sealhulgas kalasööda ja vee puhastamise tehnoloogia tootmine maismaal asuvates kalakasvatusrajatistes.
- Lisaks esmatootmisele koosneb Taani vesiviljelussektor ettevõtetest, kes toodavad kogu maailmas kalasööta, -tehnoloogiat ja -varustust. Sektori hinnangul ulatus tehnoloogia ja seadmete ekspordiväärtus 2021. aastal 5–6 miljardi Taani kroonini aastas.
Päritolu: MNSPA
Probleemid ja võimalused
- Kvalifitseeritud tööjõu puudus kaasaegsete kõrgtehnoloogiliste rajatiste ja tehnoloogiatööstuse jaoks ning töötajate ja juhtide koolitusvõimaluste puudumine.
- Senine piiratud keskendumine loomade heaolule ja meetmetele, mis aitavad tagada kalade jõudsa arengu eri liiki põllumajandusettevõtetes.
- Praegu on keeruline koguda andmeid sektori kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta, mis raskendab heitkoguste kvantifitseerimist.
- ELi mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjad, mis piiravad oluliselt keskkonnatehnoloogiate kasutamist. ELi mahepõllumajanduse eeskirjad hõlmavad vee taaskasutuse piiranguid ja lubatud sulgemistasemeid süsteemis.
- Suuremad tootmiskulud ja mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele ülemineku kulud.
- Samuti on vaja parandada tarbijate teadmisi mahepõllumajandusliku vesiviljeluse kohta, peamiselt suhteliselt madala tootmistaseme tõttu.
- Sektori üks peamisi tugevaid külgi on see, et tootmine toimub kõrgel tasemel oskuste ja teadmistega, mis aitab tagada kvaliteetset kvaliteeti ja toiduohutust.
- Teine tugevus on geograafiline lähedus ELi turule, mida sektor saab oma hea logistikasüsteemiga täiel määral ära kasutada.
- Taani vesiviljelussektor on taaskasutustehnoloogia arendamisel ja tootmisel esirinnas. Taani praegune positsioon on üks liidreid kaasaegsetes rajatistes, kus kasutatakse vee puhastamise ja retsirkulatsiooni tehnoloogiat. Taani on selles valdkonnas ülemaailmselt tunnustatud.
- Kasvav nõudlus kalade (sealhulgas tehistingimustes peetavate kalade), karpide ja merevetikate järele. Eelkõige uute tehnoloogiate, näiteks puhastustehnoloogia ja uute tootmismeetodite laialdasem kasutamine.
- Merevetikate kaubandusliku tootmise arendamine.
- Kasvatada uusi turge ja uusi kasutusviise merevetikate tootmisel, näiteks ravimite puhul.
- Suurem keskendumine tehistingimustes peetavate kalade heaolule annab sektorile konkurentsieelise ja aitab muuta kasvatatud kala tarbijate jaoks atraktiivsemaks.
- Tehistingimustes peetavate kalade sertifitseerimine seoses kliimajalajäljega võib aidata suurendada tarbijate teadlikkust vesiviljeluse kestlikkusest.
Päritolu: MNSPA
Tööhõive ja ettevõtete arv
Viimaste 2020. aasta andmete kohaselt koosneb Taani vesiviljelussektor 244 tegutsevast käitisest, millest 179 asuvad maismaal, samas kui 19 merekasvandust ja 46 karpide kasvatamise rajatist on olemas.
Päritolu: MNSPA
Multi-annual National Strategic Plans for the development of sustainable Aquaculture
Relevant Authorities
Applicable Legislation
- Taani keskkonnakaitseseadus
- Keskkonnaloaga hõlmatud ettevõtete põhikirjajärgne korraldus
- Keskkonnamõju hindamise seadus
- Keskkonnaeesmärkide seadus
- Veeplaneerimise seadus
- Statutory Order (seaduslik määrus)
- Määrus teatavate saasteainete vooluveekogudesse, järvedesse, üleminekuvette, rannikuvette ja merevette juhtimise nõuete kohta
- Elupaikade määrus
- Seirekorraldus
- Määrus vesiviljelusettevõtetele lubade andmise ja nende tegevuse ning veeorganismide ja nendest saadud toodete turuleviimise kohta
- Kasutusjärjekord, kui söödaliigid on mereveepõhises kalakasvatuses
- Taani mereruumi plaan
- Määrus merekasvanduste loomise ja käitamise kohta
- Kalandusseadus
- Merestrateegia seadus
- N Phasing-in Statutory Order (N-fatsing-in Statutory Order)
- Määrus magevee tammide keskkonnaloa andmise ja samaaegse töötlemise kohta
- Planeerimist käsitlev dekreetseadus
- Reoveeseadus
- Kalandusseadus
- Määrus rannakarpide ja austrite kasvatamise kohta veesambas
- Rannakarpide ja austrite kultuuri käsitlev määrus
Applicable Procedures
- Merekalakasvandused peavad taotlema keskkonnakaitseametilt keskkonnaluba.
- Merekarpide kasvandused peavad taotlema kalandusametilt püügiluba.
- Maismaal asuvad kalakasvandused:
- Maismaal asuvad kalakasvatajad peavad taotlema keskkonna- ja paigutamisluba asjaomases omavalitsuses
National associations and networks
- Dansk Akvakultur
- Danmarks Naturfredningsforening (Taani looduskaitseühing)
- Danmarks Sportfiskerforbund
- Foreningen netværk for Økologisk Akvakultur
Relevant Websites
Contact Details
Taani toidu-, põllumajandus- ja kalandusministeerium
Elisabeth Bækgaard, Taani toidu-, põllumajandus- ja kalandusministeeriumi ametnik
- E-kirjad
- Telefoninumber: + 45 20 36 07 65