Tšehhi

Kasvatatavate liikide liik

Harilik karpkala (Cyprinus carpio) rümp (Ctenopharyngodon idella), hõbekala (Hpothalmichthysmolitrix), suur peakarp (Hpothalmichthysnobilis)) Rainbow Trout (oncorhynchusmykiss), Brookforell (Salvelinus fontinalis), kiskjad kaladhaugina (Esox Lucius).

^{Päritolu: 2023, EUMOFA; STECF 2022}

Tootmismeetodi liik

Eurostati andmetel piirdub vesiviljelus Tšehhis mageveekasvatusega. Tootmine toimub peamiselt tiikides (95 %) ning väikestes kogustes mahutites ja veeteedel (4 %). Vähetähtis tootmine toimub retsirkulatsioonisüsteemide abil ja muude meetoditega (1 %).

^{Päritolu: 2023, EUMOFA}

Suundumused (varasemad ja tulevased)

• Vesiviljeluse traditsiooniliste ja kaasaegsete vormide tähtsuse suurendamine.
• Traditsioonilise vesiviljelustootmise säilitamine ja arendamine olemasolevate tehnoloogiate ja kasvatusrajatiste ajakohastamise ja innovatsiooni kaudu, sealhulgas kalakasvatuse keskkonnakasu säilitamine.
• Muude kalaliikide, eelkõige röövkalade tootmise suurendamine uute, nüüdisaegsete ja keskkonnasõbralike kalakasvanduste loomise kaudu.
• Töödeldud mageveekalade valiku suurendamine Tšehhi turu jaoks, töötlemisvõimsuse ajakohastamine, innovatsioon ja kontsentreerimine.
• Toetada kiirhoiatussüsteemi tehnoloogiate kasvu ja arendamist, luues tingimused põllumajandus- ja toiduainetööstuse investoritele, kasutades biogaasitehaste heitsoojust.
• Töötlemisvõimsuse ajakohastamine, innovatsioon ja kontsentreerimine, uute töötlemisettevõtete (nt meriahven = Clarias ja nil tilapia) toetamine, koostöö teadusinstituutidega, toodete tutvustamine üldsusele.

^{Päritolu: MNSPA}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

• Vesiviljelussektori üldine majanduslik olukord on piisav sektori suhteliselt jätkusuutlikuks toimimiseks.
• Omamaise toodangu peamine kasutus on eluskala eksport, mis suurenes järk-järgult 40 %-lt 50 %-le.
• Euroopas ei konkureeri Tšehhi Vabariik mageveekalade ekspordiga. Värske kala osakaal suurenes märkimisväärselt, peamiselt töödeldud kala arvelt. Tšehhi tootmiskalapüügi oluline majanduslik element on eluskala, eelkõige karpkala eksport. Karpkala on Kesk-Euroopa piirkondlik toit. Seda eksporditakse peamiselt naaberriikidesse ning osaliselt Prantsusmaale, Belgiasse ja Itaaliasse. Saksamaale ja Slovakkiasse eksporditud karpkala kogus on pikka aega vähenenud. Samal ajal kui Poolasse suunatud ekspordi olukord on väga erinev. Selle turu eripära on nõue kergelt lüüsitud kala (1,2–1,8 kg) jaoks, mis on mujal Euroopas vähem heas seisus. Loomakasvatajad on kohandanud oma varude kavasid, et need vastaksid Poola turu vajadustele.
• Kala tarbimine on Tšehhi Vabariigis väga väike (2021. aastal 5,6 kg elaniku kohta aastas) ja võrrelduna maailma keskmisega (20,2 kg inimese kohta aastas) või ELi keskmisega (25,1 kg inimese kohta aastas). Oluline tegur, mis mõjutab vähest kalatarbimist, on töödeldud kala väike osakaal siseturul. Kliendid eelistavad osta eluskala, mis on tagatud värske ja kõige kulutõhusama kalaga.
• Konkreetne turusegment on dekoratiivsete kalavormide, kuldrümba, karpkalade, värviliste kokkupõrkevormide, harilike kiivrite, suurte munkade, pärlpirnide jne tootmine.
• Domineeriv karpkala eelistus, eriti jõulude ajal, on väga aeglaselt hüljatud ja inimesed hakkavad järk-järgult eelistama töödeldud kala, eriti aasta jooksul.
• Kala turustamine on veelgi tuntavam kevadkuudel, mis järgnevad kambritiikide kevadisele kogumisele. Selline müük tekitab pidevat rahastamist ja parandab rahavoogu. Voosüsteemidest ja kiirhoiatussüsteemist pärit kala turustamine toimub kogu aasta vältel enam-vähem pidevalt.
• Tšehhi tootmisturg seisab silmitsi üha professionaalsemaks muutumisega rahavoogude juhtimise, liiklusmajanduse, turunduskommunikatsiooni (eriti veebikeskkonnas) ja kliendisuhete haldamise valdkonnas. Vastupidi, tal on eksperditeadmised kalakasvatuse valdkonnas ja kvaliteetne taust ülikoolides. Mageveekalade hinda mõjutavad imporditud konkureerivate toodete hinnad, kasvatuskulud, kalaliigid ja töötlemiskulud. Liiklusmajandus koos mastaabisäästu ja kvaliteetse oskusteabega avaldab positiivset mõju hinna alandamisele. Tõhusust võib aidata suurendada ka müügi-/turundus- ja töötlemisühistute ühendamine/ühinemine. 

^{Päritolu: MNSPA}

Probleemid ja võimalused

^{Päritolu: MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

413 vesiviljelustootmisettevõtet

^{Päritolu: MNSPA}

• Seadus nr 99/2004 kalanduse, kalapüügiõiguste kasutamise, kalakaitse, mere kalavarude kaitse ja teatavate seaduste muutmise kohta (kalandusseadus)
• Dekreet nr 197/2004, millega rakendatakse seadust nr 99/2004 kalanduse, kalapüügiõiguste kasutamise, kalakaitse, mere kalavarude kaitse ja teatavate seaduste muutmise kohta (kalandusseadus)
• Seadus nr 154/2000 kariloomade aretamise, aretamise ja registreerimise ning teatavate seonduvate õigusaktide muutmise kohta (aretusakt), muudetud kujul
• Dekreet nr 136/2004, milles sätestatakse tõuaretuse seaduses sätestatud loomade identifitseerimise ja registreerimise ning põllumajandusettevõtete ja isikute registreerimise üksikasjad
• Dekreet nr 370/2006, mis käsitleb erialakursusi teatud kutsealal tegutsemiseks loomakasvatuse ja -aretuse valdkonnas
• Dekreet nr 72/2017 loomade geneetiliste ressursside kohta
• Dekreet nr 448/2006 tõuaretusseaduse teatavate sätete rakendamise kohta
• Seadus nr 246/1992 loomade kaitse kohta julmuse eest, kehtivas sõnastuses
• Seadus nr 166/1999 veterinaarhoolduse kohta ja teatavate seonduvate õigusaktide muutmise kohta (veterinaarseadus)
• Seadus nr 114/1992 looduskaitse ja maastikukaitse kohta  

Kalakonstruktsioonide ettevalmistamisel (vastavalt kalakasvatuseks mõeldud veehoidlate seadusele): 

• Seadus nr 183/2006 maakasutuse planeerimise ja ehituseeskirjade kohta (ehitusseadus) – alates 1. juulist 2023 – seadus nr 283/2021  
• Seadus nr 254/2001 vee kohta (veeseadus)
• Seadus nr 500/2004 haldusmenetluse seadustik 

• Veeluba
• Keskkonnaluba,
• Eriti oluline on loomakasvatusettevõtete registreerimine piirkondlikus veterinaarametis, toodete töötlemine ja turustamine, kala transportimine ja kala müük.