Kasvatatavate liikide liik

Vikerforell (Ocorhynchusmykiss), Euroopa valge kala (Coregonus lavaretus), Pikeperch (Sander lucioperca), meriforell(Salmo trutta), arktiline süsikas (Salvelinus aplinus) ja Sturgeon (Acipenseridae). Peamiselt toodetakse vikerforelli ja valget kala.  

^{Päritolu: 2022, EUMOFA; 2022, STECF; Soome, isiklik arvamus, 13. jaanuar 2023}

Tootmismeetodi liik

2 021,79 % Soome toodangust toimus riimvees ja 21 % magevees. 2019. aastal kasutati järgmisi peamisi tootmismeetodeid:

Ülejäänu kasvatati muude meetoditega, mille üksikasjad ei ole kättesaadavad. 

Sektori suurus (tootmine ja tarbimine)

^{Päritolu: 2022, Luke; 2023, EUMOFA}

Suundumused (varasemad ja tulevased)

• Soomes on vesiviljelus kalandussektori oluline osa ja selle jätkusuutliku kasvu taastamiseks on tehtud süstemaatilisi jõupingutusi. Viimaste aastate olulised arengud on olnud kalakasvatuse asukoht avamerepiirkondades, märkimisväärsed jõupingutused retsirkulatsioonivee või RASi kasvatamisel ning sektori arendamiseks käimasolev tööstusdialoog. Lisaks liigub sektor ringmajanduse suunas räimest ja kilust saadava Läänemere sööda suurema kasutamise kaudu.
• Konkurentsivõimeline ja majanduskasvu soodustav keskkond: Jätkusuutlikku majanduskasvu ja uuendustegevust toetavad õigusaktid ja juhtimine, samuti rahastamine, teadus- ja arendustegevus ning hästitoimiv haridus- ja koolitussüsteem on konkurentsikeskkonna põhielemendid.
• Kestlikkus ja vastutus: Vesiviljelustootmise keskkonnaalane ja sotsiaalne jätkusuutlikkus on tegevuse põhieeldus. Vesiviljeluse kasv peab olema kooskõlas vee kvaliteedi ja keskkonnaga seotud kohustuste ning muude keskkonnaeesmärkidega. Soome sektor on astunud suuri samme oma toitainekoormuse vähendamiseks ja moodustab praegu Soomes vaid alla 2 % toitainekoormusest.
• Kalade heaolu ja tervis: Oluline on tagada kalade heaolu, sest isegi üks ebaõnnestumine võib tõsiselt kahjustada sektori mainet. Töötada välja ja rakendada programm, et tagada kalade heaolu ja suurendada teaduslikke teadmisi selle kohta.

^{Päritolu: MNSPA}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

• Vesiviljelusel on Soome kalandussektoris keskne osa ja sellel on potentsiaal tootmise jätkusuutlikuks suurendamiseks. Soomid tarbivad rohkem imporditud kala kui kodumaine kala. Seda tasakaalu tuleb parandada vesiviljelustoodangu jätkusuutliku suurendamise kaudu.
• Alandi piirkonnas: kalakasvatus kui Ahvenamaa säästva arengu jaoks oluline majandussektor. Tööstus loob töökohti ja aitab kaasa elujõulise saarestiku loomisele.

^{Päritolu: MNSPA}

Probleemid ja võimalused

^{Päritolu: MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

Soomes oli 2021. aastal 237 vesiviljelusettevõtet.

Soome mandriosas kalakasvatuses otseselt hõivatud isikute arv aastas oli 170 (kaudselt 732 inimest) ja Alandi piirkonnas: 47 (2017). 

^{Päritolu: 2022, Luke; MNSPA}

• Keskkonnakaitseseadus (keskkonnakaitseseadus)
• Keskkonnamõju hindamise menetluseseadus (KMH menetluse seadus)
• Merel tegutsevate kalapüügi- ja vesiviljeluslaevade registreerimise seadus 

Ahvenamaa õigusaktid: 

• Ahvenamaa provintsi veeseadus (ÅFS 1996:61)
• Provintsi dekreet (2007: 57) vikerforelli ja lõhe kasvatamise kohta.
• Ahvenamaa seadus (2008: 124) keskkonnakaitse kohta.
• Ahvenamaa seadus (2018: 31) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju hindamise kohta.
• Provintsi dekreet (2018: 33) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju hindamise kohta.
• Ahvenamaa seadus (2018: 83) riikliku jäätmeseaduse rikastamise kohta.
• Ahvenamaa seadus (1990: 32) kemikaale käsitlevate riiklike õigusaktide rikastamise kohta Ahvenamaa provintsis.  

Keskkonnaload: Lube annab Mandri-Soome piirkondlik riiklik haldusamet ja Ahvenamaa keskkonna- ja tervisekaitseamet (ÅMHM): Mandri-Soomes põhinevad load sööda kaudu lisatud toitainete kogusel või toitainete netokoormusel. Ahvenamaa vesiviljeluse keskkonnaload on reguleeritud toitainete netokoormuse alusel.