Malta

Kasvatatavate liikide liik

Harilik tuun (Tunnus thynnus), hiltsuuline merikoger (Sparus aurata). Vesiviljeluse direktoraat on kasvatanud alternatiivseid kalaliike, nagu Meagre (Argyrosomus regius), merikogerlased ( Diplodussargus), euroopa huntahven(Dicentrarchus labrax) ja Suur-amberjack (Seriola dumerili). 

^{Allikad: 2023, EUMOFA; MNSPA}

Tootmismeetodi liik

Maltal toimub vesiviljelus mere- ja riimvees. Eurostari sõnul kasutati 2021. aastal järgmisi peamisi tootmismeetodeid:

Malta vesiviljelustööstus sõltub täielikult mereressurssidest ja on jagatud kaheks eraldi sektoriks:  

• hariliku tuuni (Tunnusthynnus) püügipõhine vesiviljelus (CBA).
• CCS, peamiselt merikogerlased (Sparus aurata) ja euroopa huntahven(Dicentrarchus labrax).  

 Nende kulude-tulude analüüsi ja süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise süsteemide kaubanduslik tootmine toimub üksnes ujuvs puuris. 

Arvestades Malta hariliku tuuni nuumamistööstuses tõenäoliselt vahetult kalasöödana kasutatava külmutatud kala impordi märkimisväärset tähtsust, ei võimalda Malta kohta kättesaadavad andmed ja teave koostada täpseid hinnanguid.

^{Päritolu: 2023, EUMOFA}

Suundumused (varasemad ja tulevased)

• Konkurentsivõimelisem ja vastupidavam vesiviljelussektor, mis areneb tasakaalus heade keskkonnatavade ja ühiskondlike ootustega.
• Ühtlustatud ja vähem bürokraatlike juhtimisprotsesside pakkumine, edendades läbipaistvaid ja vastutustundlikke tavasid tööstuses tegutsevate üldsuse ja äriühingute jaoks.
• Vesiviljeluse direktoraat investeerib kestlikesse tootmisstrateegiatesse. Nende hulka kuuluvad eelkõige integreeritud multitroofne vesiviljelus (IMTA) peamiselt kalaselgrootute süsteemide jaoks ning akvapoonika, milles kasutatakse gilthead-merikotka ja akvapoonilisi organisme, sealhulgas polüahelaid, halofüüte ja makrovetikaid, mis on integreeritud taasringlusse suunatud vesiviljelussüsteemi.  

^{Päritolu: MNSPA}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

• Malta vesiviljelustööstusel on märkimisväärne sotsiaal-majanduslik väärtus ja potentsiaal, kuna see suurendab majanduse üldist mitmekesistamist, aitab kaasa töökohtade loomisele, annab väärtuslikku eksporditulu ja suurendab ELi kalandustoodete kaubandusbilansi puudujääki.
• 2020. aastal oli Malta vesiviljelustööstuse lisaväärtus 217,5 miljonit eurot, millest 91 % saadi tuunikasvatusest, 8 % süsinikdioksiidi kogumisest ja säilitamisest ning 1 % muudest toodangust/tuludest.
• Tuunitööstusest sai saare üks peamisi kalatoodete eksportijaid, nimelt Jaapanisse kui sushi ja sashimi kaubanduse külmutatud tootest.
• Selle asemel on süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud. Need muutused on tingitud turukõikumistest ja ettevõtjate erinevatest tootmisstrateegiatest. Peaaegu kogu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise toodang eksporditakse Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse tervikuna, roogitud/jahutatud värske kalana.
• Malta vesiviljelus on kehtiv majandussektor, millel on positiivne kasvupotentsiaal, ning selle eeldatav laienemine põhineb uute vesiviljeluspiirkondade võimalikul kindlaksmääramisel, mida kasutatakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning muude uudsete liikide puhul, ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tootmiseesmärgi – 5000 tonni – saavutamisel lisaks tuunikasvatusele kuni 2030. aastani. Prognoositakse, et tööstus suurendab 2030. aastaks otseseid ja kaudseid töökohti kuni 25 % ning Malta majanduse kogulisandväärtus on ligikaudu 70 miljonit eurot. 

^{Päritolu: MNSPA}

Probleemid ja võimalused

^{Päritolu: MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

7 kalakasvatusettevõtjat

^{Päritolu: MNSPA}

• ÜPP 425 – Kalanduse kaitse ja majandamise seadus
• S.L. 425.02 – Kalaturueeskirjad
• S.L. 425.03 – Tunny Fish (Importation) Piirangu määrus
• S.L. 425.05 – Kalandus- ja vesiviljelusteenuste maksete määrus
• S.L. 425.12 – Vesiviljelustegevuse eeskirjad
• L.N. 157/2017 – Vesiviljelustegevuse määrused, 2017
• S.L. 425.13 – Sinise tuuni püügi eeskirjad
• Keskkonnakaitseseadus (ÜPP. 549)
• Merepoliitika raammäärused (S.L. 549.62)
• Veepoliitika raameeskirjad (S.L. 549.100)
• Veterinaarteenuste seadus (CAP 437)
• Arengu planeerimise seadus (ÜPP. 552)  

Selleks et suurendada rahastamisvahendi haldus- ja regulatiivset suutlikkust ning kajastada vesiviljelussektorile antud hoogu, avaldati 2020. aastal järgmised seadusandlikud muudatused: 

• L.N. 431/2020 – Kalandus- ja vesiviljelusteenuste maksete (muutmise) määrused
• L.N. 188/2020 Aquaculture Operations (Amendment) Regulations (Vesiviljelustegevuse (muutmise) määrused)
• L.N. 189/2020 – Sinise tuuni ülestöötamist ja vesiviljelust (muutmine) käsitlevad määrused 

• Vesiviljeluse käitamisluba
• Keskkonnaluba
• Täisväljatööluba

Malta vesiviljelustootjate liit (FMAP)