Kreeka

Kasvatatavate liikide liik

Peamised mereliigid on huntahven (Sparus aurata) ja merisarviklased (Dicentrarchus labrax), merikogerlased (Argyrosomus regius), meriahvenad (Seriola dumerilli), harilikud merikogerlased (Diplodus puntazzo), merikogerlased (Pagrus major), Mussel (Mytilus spp). 

Kreeka magevee vesiviljeluse puhul on peamised liigid Rainbow forell (Oncorhynchus mykiss), harilik karpkala (Cyprinus carpio), koho lõhe (Oncorhynchus cisutch), euroopa angerjas (Anguila anguila) ja spirulina.

Riimvee peamised liigid (ekstensiivne vesiviljelus laguunides) on järgmised: Mugilidae: (Mugil cephalus, Lisa Ramada, Lisa saliens, Lisa aurata), hilt-besuugo(Sparus aurata), huntahven(Dicentrarchus labrax) ja euroopa angerjas (Anguilla Anguilla).

^{Allikad: 2023, EUMOFA; 2022, STECF; MNSPA; Kreeka, personal com., 26. jaanuar 2023}

Tootmismeetodi liik

Eurostati andmetel toimus 2 021,98 % Kreeka toodangust mere- ja riimvetes (peaaegu täielikult merevees) ning ülejäänu magevees. Peamine kasutatud tootmismeetod oli puurid merevees.  

Magevee vesiviljelus Kreekas on seotud veeorganismide kasvatamisega maismaatiikides. Lisaks on hiljuti heaks kiidetud kaks krevetikasvandust liigist Paenaeus monodon (võimsusega 516 tonni aastas) ja Lithopaeneus vanamei ( võimsusega 100 tonni aastas) biofloki tüüpi maismaal asuvates suletud veesüsteemides. Kreekas käitatakse kuut mikrovetikataimi (Arthrospira spp ja Spirulina spp) ka suletud kasvuhoonetes võimsusega 170 tonni aastas, kus vee soojendamiseks kasutatakse geotermilist energiat.

^{Allikad: 2023, EUMOFA ja MNSPA}

Suundumused (varasemad ja tulevased)

• Suurendada Kreeka vesiviljelustoodangut kuni 2025. aastani 3 % ja 2030. aastani 5 % (riiklik strateegiline eesmärk).
• Konkurentsivõime ja teadusuuringute tugevdamine. Seetõttu on vaja edendada teadmisi, innovatsiooni ja tehnosiiret sektoris ning toetada liikide mitmekesistamist nii kliimamuutustega kohanemise kui ka Vahemere vesiviljeluse suurema mitmekesistamise ja konkurentsivõime osas.
• Mahepõllumajandusliku tootmise suurendamine.

^{Päritolu: MNSPA}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

• Kreeka on ELi suurim huntahvena ja huntahvena tootja ning juhtiv jõud laiemas Vahemere piirkonnas.
• Magevee vesiviljelus ei ole Kreekas kõrgelt arenenud, peamiselt magevee vähese kättesaadavuse tõttu riigis, kuid see on kontinentaalse piirkonna mõnede mägipiirkondade jaoks eriti oluline majandussektor.

^{Päritolu: MNSPA}

Probleemid ja võimalused

^{Päritolu: MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

Otseselt palgatud töötajate arv aastatel 2016–2018: merevesiviljeluses on 3100 ja hinnangute kohaselt olulisi muutusi ei toimu; magevee vesiviljelustoodangus on 250 ja hinnangute kohaselt olulisi muutusi ei toimu; vesiviljelusloomade kasvatamisel on laguunides 350.

^{Päritolu: Kreeka statistikaamet, ELSTAT}

• Seadus nr 4282/2014 „Vesiviljeluse ja muude sätete arendamine“ (valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 182)
• Seadus nr 4492/2017 värskete ja kiirestiriknevate põllumajandustoodete käitlemise ja turustamise ning muude sätete kohta (valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 156)
• Seadus nr 4711/2020 maaelu arengu ja toiduainete ministeeriumi vastutusalasse kuuluva finantstegevuse raamistiku lihtsustamise ja muude sätete kohta (valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 145)
• Seadus nr 4691/2020 „Maaelu arengu ja toiduainete ministeeriumi pädevusse kuuluvad kokkulepped põllumajandussektori ajakohastamiseks ja ajakohastamiseks ning muud sätted“ (valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 108)
• Ministri otsus nr 1333/153983/2018 „Ministrite otsuste nr 165837/17–12–2009 ja 3702/76929/20–6–2013 asendamine nõukogu määruse (EÜ) nr 708/2007 „Kasutamine võõr- ja piirkonnast puuduvate liikide vesiviljeluses“ (muudetud, täiendatud ja kehtiv) rakendusküsimuste reguleerimiseks“ (valitsuse ametlik väljaanne, B-seeria, nr 5158)
• N.D.420/70 „Kalandusseadustik“ (valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 27)
• Seadus nr 1740/1987 korallide, kalakasvatusvete, vesiviljeluse ja muude sätete kasutamise ja kaitse kohta (valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 221)
• Seadus nr 2040/1992 „Põllumajandusministeeriumi ja tema järelevalve all olevate juriidiliste isikute pädevusse kuuluvate küsimuste reguleerimine“ (valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 70)
• Seadus nr 1650/1986 „Keskkonnakaitse“ (valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 160)
• Seadus nr 2742/1999 ruumilise planeerimise ja säästva arengu kohta (valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 207)
• Seadus nr 4447/2016 „Spatsiaalne planeerimine – säästev areng ja muud sätted“ (valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 241)  
• C.M.D. 31722/4–11–2011 „Vesiviljeluse ruumilise planeerimise ja säästva arengu eriraamistiku heakskiitmine“ (valitsuse ametlik väljaanne, B-seeria, nr 2505)
• Seadus nr 3199/2003 „Veekaitse ja veemajandus – ühtlustamine Euroopa Parlamendi direktiiviga 2000/60/EÜ...“ (valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 280)
• Seadus nr 4014/2011 projektide ja tegevuste keskkonnaalase litsentsimise kohta (valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 209)
• Presidendi dekreet 28/2009 vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete tervisekontrolli nõuete kohta kooskõlas nõukogu direktiiviga 2006/88/EÜ ja Euroopa Komisjoni direktiiviga 2008/53/EÜ, valitsuse ametlik väljaanne, A-seeria, nr 46)

• Keskkonnaluba,
• Vesiviljeluse luba:
  1. Ettevõtte heakskiit ja
  2. Käitamisest teatamine

• Kreeka marikultuuride liit
• Kreeka vesiviljelustootjate organisatsioon (HAPO/ELOPY)
• Panhellenicne Väikeste ja Keskmise Suurusega Kalapõllumajandustootjate Liit
• Kreeka laguunide kalandusühistute liit
• Kreeka rannakarpide ja karpide kasvatajate ühendus