Integreeritud multitroopne vesiviljelus (IMTA) on vesiviljeluse liik, kus mitut eri troofilise tasandi veeliiki (nt kalad, merevetikad, karpide või muud selgrootud liigid) kasvatatakse samas tootmissüsteemis vahetus läheduses, et parandada tõhusust, vähendada jäätmeid ja pakkuda ökosüsteemiteenuseid, näiteks biotervendamist.
Dokumendis „Strateegilised suunised ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks aastateks 2021–2030“ edendatakse IMTAd muu hulgas keskkonnale ja kliimale kõige kasulikumate vesiviljelusliikide hulgas.
IMTA võib hõlmata paljusid eri liiki vesiviljelussüsteeme, nagu maismaal asuvad vesiviljelussüsteemid (nt tiigid) ja võrgusängide süsteemid (nt kalakasvatuse kombineerimine altpoolt ja põhjast sõltuvate süsteemidega kahepoolmeliste molluskite ja merevetikate tootmiseks). Eesmärk on aga alati suurendada keskkonnasäästlikkust, majanduslikku stabiilsust ja sotsiaalset vastuvõetavust tervikliku ringmajanduse lähenemisviisi raames.
IMTA süsteemid suurendavad vesiviljeluse kestlikkust, jäljendades looduslikke toitaineringeid. Nendes süsteemides muutub orgaaniline aine, mida üks liik, näiteks kala, ei kasuta, teiste, näiteks merevetikate ja molluskite jaoks, kes kasutavad toitaineid kasvuks. Süsteemi tõhusus sõltub keskkonnateguritest, nagu toitainete sisaldus piirkonnas, toidu kättesaadavus ja hüdrodünaamika.
IMTA vastuvõtmisel on endiselt mitmeid probleeme. Näiteks ei saa ELi õigusaktide kohaselt vesiviljelusloomi kasutada jäätmetest söödana, mis tähendab, et kehtiv õigusraamistik muudab kehtetuks mudelid, kus kala kombineeritakse teatavate filtreerivate söötjate ja detritivooride liikidega (madala troofilised liigid, nagu kahepoolmelised molluskid ja merekurgid), mis võtavad tagasi söömata jäänud söödast ja väljaheitest saadud toitaineid. Nende probleemide hindamiseks ja lahendamiseks rahastab EL mitut IMTA projekti, nagu Astral (https://www.astral-project.eu/ ) ja AquaVitae (https://aquavitaeproject.eu/).