Background information
Kasvatatavate liikide liik
Harilik karpkala (Cyprinus carpio), Põhja-Aafrika karpkala (hetero- Clarias, hübriidvariant) ning hõbekarpkala (Hpophthalmichthysmolitrix) ja suurpea (H.nobilis) hübriidvarud. Samuti on olemas mõned asjakohased tooted, mis on pärit harilikust soomuskalast (Silurus glanis) ja rohukarplastest (Ctenopharyngodon idella).
Päritolu: 2023, EUMOFA; 2022, STECF; Ungari, isiklik arvamus, 11. jaanuar 2023
Tootmismeetodi liik
Ilma otsese juurdepääsuta merele piirdub vesiviljelus Ungaris mageveekasvatusega. FAO ja Eurostati andmetel kasutati 2021. aastal järgmisi peamisi tootmismeetodeid:
Sektori suurus (tootmine ja tarbimine)
Toodang
26.856 tonni
Kasutamine
6,52 kg elaniku kohta
Päritolu: 2021, Ungari statistika
Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule
- Viimase kümne aasta jooksul on Ungaris inimtarbimiseks ettenähtud vesiviljelustoodang kasvanud mõõdukalt, keskmiselt 3,1 % aastas.
- Vesiviljeluse kasvav allsektor on intensiivne kalakasvatus. Kõige olulisem intensiivselt kasvatatud liik on Põhja-Aafrika kääbuskala (heteroklaras, hübriidvariant), millesuurim tootja Euroopas on Ungari, kes on kahekümne aasta jooksul suurendanud oma toodangut peaaegu nullist rohkem kui 3800 tonnini.
- Ametlikud andmed Ungari kalatöötlemissektori toodangu kohta puuduvad.
- Ungari on kala ja mereandide netoimportija. 2 021,67 % Ungaris tarbitud kalast pärines impordist, 33 % toodeti omamaiselt. Kalatooted ja -konservid moodustasid suurima tooterühma (53 % mahust), millele järgnesid fileed (värsked või külmutatud) 20 % ja terved külmutatud kalad (v.a fileed) 12 % osakaaluga. Kuni 90 % imporditud kalast ja mereandidest pärines 2020. aastal ELi riikidest, peamiselt Poolast, Saksamaalt, Hispaaniast, Tšehhi Vabariigist ja Itaaliast.
Päritolu: 2020, Eurofish
Probleemid ja võimalused
- Parandada haldusmenetluste süsteemi: Lubade andmisega tegelevate asutuste arv ja mitmeastmeline litsentsimissüsteem muudavad vesiviljelusrajatistele lubade andmise keeruliseks ja pikaks, hoolimata mõningatest edusammudest ühtse kontaktpunkti loomise ja asutustevahelise koostöö suunas.
- Ungari vesiviljelussektor seisab silmitsi mitme probleemiga, sealhulgas tööjõupuudus, vajadus kalatootmise kestliku intensiivistamise järele, kalakasvanduste vähene kasumlikkus, ebapiisav veetõhusus ja kalakasvanduste kahjulik keskkonnamõju. Lisaks on vaja paremini tunnustada tiikide kasvanduste pakutavaid ökosüsteemi teenuseid, mis on vastuolus väitega vesiviljeluse kahjuliku mõju kohta. Tiigikasvandused, mis toodavad suurema osa Ungari kalatoodangust, toodavad kala üldiselt ekstensiivselt ja neil on suur keskkonnakasu (märkimisväärne bioloogiline mitmekesisus, maastikuväärtus, veesäilitus, toitainete säilitamine, üleujutuste ohjamine, kliimamuutuste leevendamine), kalatoiduliste loomade tekitatud kahju ja Koi Herpes’i viiruse ohuga toimetulek. Kalatarbimise suurendamiseks on oluline suurendada töödeldud toodete valikut, parandada jälgitavust ja suurendada tarbijate usaldust, kuid samuti on vaja suurendada kalatöötlemissektori kasumlikkust ja konkurentsivõimet (2020. aastal Eurofish).
- Olulisteks eesmärkideks võib pidada üldsuse teadlikkuse tõstmist vesiviljeluse potentsiaalist maaelu arengus ja läbipaistvate maakasutuskriteeriumide kehtestamist, mis võivad aidata kindlaks teha piirkonnad, mis sobivad väga hästi vesiviljelustegevuseks territoriaalsel tasandil.
- Suurendada sotsiaalset teadlikkust vesiviljeluse potentsiaalist maaelu arengus, sealhulgas selle majanduslikust ja tööhõivealasest rollist, aga ka ökoloogilisest rollist (kliima, elupaigad ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine)
- Töötada asjaomaste partnerite osalusel välja kriteeriumid ja suunised ruumilises planeerimises osalevatele piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, et hõlbustada vesiviljelustegevuseks sobivate alade määramist.
Päritolu: 2020, Eurofish & MNPSA
Tööhõive ja ettevõtete arv
Aastal 2021: 375 ettevõtet, 1269 täistööajaga töötajat, 193 osalise tööajaga töötajat; ajutine/juhuslik töötamine 22,254 inimtööpäeva jooksul.
Päritolu: Ungari statistika
Multi-annual National Strategic Plans for the development of sustainable Aquaculture
Relevant Authorities
Applicable Legislation
Kehtivad siseriiklikud õigusaktid:
- 2012. aasta seadus CXXVI Ungari põllumajanduse, toiduainete ja maaelu arengu koja kohta;
- 2013. aasta seadus CII kalakasvatuse ja kalakaitse kohta (Hhvtv.);
- 314/2014. (XII. Valitsuse 12. detsembri 2006. aasta dekreet nr 12 kalakasvatusele ja -kaitsele määratavate trahvide kohta;
- 383/2016. (XII. Valitsuse dekreet nr 2) põllumajanduse valdkonnas ameti- ja haldusülesandeid täitvate asutuste määramise kohta;
- 413/2017. (XII. Valitsuse dekreet nr 15, millega kehtestatakse teatavate kalavarude majandamise menetlustega seotud eeskirjad;
- 182/2022. Valitsuse 24. mai 2011. aasta dekreet valitsuse liikmete kohustuste ja volituste kohta (edaspidi Põhikirjamäärus);
- 133/2013. (XII. Maaelu arengu ministri määrus nr 29, millega kehtestatakse teatavad kalavarude majandamise ja kaitse eeskirjad;
- 89/2015. (XII. Põllumajandusministri dekreet nr 22 teatavate eeskirjade kohta, mis käsitlevad kalavarude majandamise õiguste andmist riigile seoses varahalduse, pakkumismenetluse teel rentimise ja allrendilepingutega;
- 90/2015. (XII. 22) FM dekreet riigi kalakasvatuse õiguse üleandmise ja allüürile andmise üksikasjalike tingimuste kohta.
- Aasta seadus XVII põllumajanduse, maaelu arengu ja kalandusabi ning muude meetmetega seotud menetluse teatavate aspektide kohta;
- 2/2005. Valitsuse dekreet 12/2001 (I. 11.) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta;
- 82/2007. IV.) valitsuse dekreet 25) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa Kalandusfondist ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist toetatavate programmide ja meetmete finants-, raamatupidamis- ja kontrollisüsteemide kehtestamise ja korraldamise kohta;
- 38/2012. III) valitsuse dekreet nr 12 valitsuse strateegilise juhtimise kohta;
- 60/2014. III) valitsuse määrus nr 6, mis käsitleb abiga toimunud arengute keskset järelevalvet ja registreerimist;
- 272/2014. (XI. Valitsuse 5. detsembri 2014. aasta dekreet nr 118/2011 teatavatest Euroopa Liidu fondidest antava abi kasutamise eeskirjade kohta programmitöö perioodil 2014–2020;
- 256/2021. Valitsuse 18. mai 2021. aasta dekreet nr 18/2002 teatavatest Euroopa Liidu fondidest saadava abi kasutamise eeskirjade kohta programmitöö perioodil 2021–2027;
- 481/2021. (VIII.) 13) valitsuse dekreet 12/2000 assigneeringute kasutamise kohta peatükis „Majanduse elavdamise fondi arendamine“ ja tsentraalselt hallatavate assigneeringute kasutamise kohta ELi arengupeatükis;
- 1023/2019. II) valitsuse otsus nr 11) ELi ühtekuuluvusfondide kasutamise kavandamise kohta ajavahemikuks 2021–2027, et suurendada konkurentsivõimet;
- Põllumajandusminister 5/B/2015. III) 9) osalemise kohta Ungari kalanduse rakenduskava programmitöös ja rakendamises, mida kaasrahastab Euroopa Liit ajavahemikuks 2014–2020, ning sellega seotud juhtimiskorra kohta.
- 37/2011. III) (22) Korm. ELi konkurentsiõiguse kohaldamisel antava riigiabi menetluse ja regionaalabi kaardi kohta;
- 50/2007. (VI. Põllumajandus- ja maaelu arengu ministri määrus nr 27, mis käsitleb põllumajandusettevõtjatele vähese tähtsusega abina antavaid institutsioonilisi tagatisi;
- 64/2008. Põllumajanduse ja maaelu arengu ministri 14. mai 2004. aasta määrus vähese tähtsusega abi kohta karpkala kvaliteedikavas osalemiseks;
- 39/2011. Maaelu arengu ministri 18. mai 2003. aasta määrus nr 18/2001 Széchenyi kaardisüsteemide raames antava vähese tähtsusega abi kohta;
- 94/2013. Maaelu arengu ministri dekreet (X.10) eelarvetoetuse kohta garantiipreemiate jaoks, et hõlbustada laenuandmist mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
- 1986. aasta dekreetseadus nr 6, millega kuulutatakse välja 23. juunil 1979 Bonnis sõlmitud metsloomade rändliikide kaitse konventsioon;
- 1993. aasta seadus XLII rahvusvahelise tähtsusega eluslooduse kohta, eelkõige 2. veebruaril 1971 Ramsaris vastu võetud veelindude riigis elamise konventsioon ja selle 3. detsembril 1982 ning 28. maist kuni 3. juunini 1987 vastu võetud muudatused;
- 1995. aasta seadus LIII keskkonnakaitse üldeeskirjade kohta (edaspidi KVT.);
- 1995. aasta seadus LXXXI bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni väljakuulutamise kohta;
- 1996. aasta seadus LIII looduskaitse kohta (edaspidi TVT.);
- 2003. aasta XXXII seadus, millega kuulutatakse välja ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon, vastu võetud Washingtonis 3. märtsil 1973;
- 2012. aasta seadus CXXXVII reservatsiooni kohta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni suhtes, mis võeti vastu 3. märtsil 1973 Washingtonis ja millega kuulutatakse välja konventsiooni muudatus;
- 2014. aasta VIII akt, millega kuulutatakse välja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokoll;
- 33/1997. II) valitsuse dekreet 20) looduskaitsetrahvide määramise eeskirjade kohta;
- 67/1998. IV.) valitsuse dekreet nr 3 kaitstud ja erikaitsega elukogukondadele kehtestatud piirangute ja keeldude kohta;
- 74/2000. Valitsuse dekreet (V. 31.) 29. juunil 1994 Sofias asutatud Doonau jõe kaitse ja säästva kasutamise koostöökonventsiooni väljakuulutamise kohta;
- 130/2000. VII.) Valitsuse dekreet nr 17/1992, millega kuulutatakse välja 17. märtsil 1992 Helsingis allakirjutatud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon;
- 219/2004. VII.) valitsuse dekreet 21) põhjavee kaitse kohta;
- 220/2004. VII.) valitsuse dekreet 21) pinnavee kvaliteedi kaitse eeskirjade kohta;
- 275/2004. Valitsuse dekreet (X.8.) Euroopa Ühendusele huvi pakkuvate looduskaitsealade kohta;
- 276/2004. Valitsuse dekreet (X.8.) looduskaitsega seotud teatavate toetuste ja hüvitiste üksikasjalike eeskirjade kohta;
- 314/2005. (XII. Valitsuse dekreet 25) keskkonnamõju hindamise ja ühtse keskkonnakasutusele loa andmise menetluse kohta;
- 27/2006. II) valitsuse dekreet 7) veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest;
- 348/2006. (XII. Valitsuse dekreet 23), milles sätestatakse kaitsealuste loomaliikide kaitse, pidamise, kasutamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad;
- 78/2007. IV.) valitsuse 24. dekreet nr 24 keskkonnaregistri kohta;
- 90/2007. (IV.) (26) Korm. keskkonnakahjustuste ennetamise ja parandamise eeskirjade kohta;
- 91/2007. IV.) (26) Korm. loodusele tekitatud kahju ulatuse kindlaksmääramise ja heastamise eeskirjade kohta;
- 292/2008. (XII. Valitsuse dekreet nr 10), millega kehtestatakse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelist kauplemist reguleerivate rahvusvaheliste ja Euroopa Ühenduse õigusaktide teatavad rakenduseeskirjad;
- 71/2015. III) valitsuse määrus nr 30 keskkonna- ja looduskaitsega seotud ameti- ja haldusülesandeid täitvate asutuste määramise kohta;
- 408/2016 (XII. Valitsuse dekreet invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta;
- 19/1997. (VII.) 4.) transpordiministri määrus konfiskeeritud kaitstud loodusvaraga seotud meetmete kohta;
- 13/2001. Keskkonnaministri 9. mai 2004. aasta määrus kaitstud ja erikaitse alla kuuluvate taime- ja loomaliikide, erikaitse alla kuuluvate koopade valiku ning Euroopa Ühenduses säilitatavate taime- ja loomaliikide avaldamise kohta;
- 6/2002. (XI. (5)) Keskkonna- ja veeministri määrus joogivee võtmiseks kasutatava või joogiveebaasiks määratud pinnavee ja kalade elutingimuste tagamiseks määratud pinnavee ja selle seireks määratud pinnavee saastatuse piirväärtuste kohta;
- 30/2004. (XII. (30) keskkonnakaitse- ja veemajandusministri määrus teatavate põhjavee hindamise eeskirjade kohta;
- 31/2004. (XII. (30) Keskkonna- ja veemajandusministri määrus pinnavee seisundi seire ja hindamise teatavate eeskirjade kohta;
- 12/2005. (VI. 17) Keskkonna- ja veemajandusministri määrus erikaitsealuste taime- ja loomaliikide elupaikadele ja elupaikadele piirangute kehtestamise korra kohta;
- 27/2005. (XII. 6) Keskkonna- ja veemajandusministri määrus kasutatud ja reovee ärajuhtimise kontrolli üksikasjalike eeskirjade kohta;
- 101/2007. (XII. (23) Keskkonna- ja veeministri määrus põhjaveevarude sekkumise ja veepuuraukude puurimise kutsenõuete kohta;
- 30/2008. (XII. 31) Keskkonna- ja veemajandusministri määrus veevarude taastamise, kaitsmise ja vältimisega seotud tegevuste ja rajatiste suhtes kohaldatavate tehniliste eeskirjade kohta;
- 6/2009. (IV.) 14) keskkonnakaitse- ja keskkonnaministri ning põllumajandus- ja maaelu arengu ministri ühismäärus geoloogiliste formatsioonide ja põhjavee reostuse eest kaitsmiseks ning reostuse mõõtmise kohta;
- 111/2009. (VIII.) 19) Põllumajandus- ja maaelu arengu ministri määrus eeskirjade kohta, mis käsitlevad võõrliikide ja piirkonnast puuduvate kalaliikide kasutamist vesiviljeluses;
- 14/2010. Keskkonna- ja veeministri KvVM määrus (V. 11) maatükkide kohta, mida mõjutavad Euroopa Ühendusele huvi pakkuvad looduskaitsealad;
- 14/2015. III) põllumajandusministri määrus nr 31, mis käsitleb keskkonna- ja looduskaitsealaste ametlike menetluste haldustasusid;
- 32/2004. IV.) 19) OGY otsus, millega kuulutatakse kaitstud omamaised või ohustatud Ungari kõrge geneetilise väärtusega põllumajandusloomade tõud riiklikuks.
- 1998. aasta seadus XXVIII loomade kaitse ja heaolu kohta;
- 2008. aasta seadus XLVI toiduahela ja selle ametliku järelevalve kohta Éltv;
- 2012. aasta seadus CXXVII Ungari veterinaarmeditsiinikoja ja veterinaarteenuste osutamise kohta;
- 2019. aasta LVI seadus loomakasvatuse reguleerimiseks vajalike õigusnormide kohta;
- 244/1998. (XII. Valitsuse dekreet nr 31/1999 loomakaitsetrahvide kohta;
- 22/2012. II) valitsuse 29. aasta dekreet nr 29 riikliku toiduahela ohutusbüroo kohta;
- 40/2013. II) (Gov. Määrus) loomkatsete kohta;
- 188/2019. VII.) valitsuse dekreet nr 30 loomakasvatuse kohta;
- 41/1997. Põllumajandusministri 28. mai 2004. aasta määrus nr 30/2011 loomatervishoiu eeskirja kohta;
- 44/2003. IV.) (26) Põllumajandus- ja maaelu arengu ministri määrus Ungari söödaseadustiku kohustuslike nõuete kohta;
- 64/2007. (VII.) 23) FVM-EüM ühisdekreed, mis käsitleb toiduhügieenitingimusi loomset päritolu toidu turuleviimisel ja toidu tootmisel müügikohas;
- 119/2007. Põllumajandus- ja maaelu arengu ministri määrus (X. 18.) aedikute, kultuuride ja teatavate nendega seotud andmete riikliku registreerimissüsteemi kohta;
- 113/2008. (VIII.) 30) põllumajandus- ja maaelu arengu ministri määrus loomahaigustest teatamise korra kohta;
- 127/2008. (IX. (29) FVM, mis käsitleb vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõudeid ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamist ja tõrjet;
- 128/2009. Põllumajandus- ja maaelu arengu ministri määrus (X. 6.) veterinaarravimite kohta;
- 152/2009. (XI. 12) (põllumajandus- ja maaelu arengu minister) Ungari toiduseadustiku kohustuslike nõuete kohta;
- 3/2010. VII.) maaelu arengu ministri käskkiri nr 5 toidu tootmise ja turustamisega seotud andmete esitamise ja jälgitavuse kohta;
- 65/2012. VII.) maaelu arengu ministri määrus nr 4 teatavate sööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise eeskirjade kohta;
- 34/2013. Maaelu arengu ministri 14. mai 2003. aasta määrus nr 14/2001 mahepõllumajanduse nõuetele vastavate põllumajandustoodete ja toiduainete sertifitseerimise, tootmise, turustamise, märgistamise ja kontrolli korra kohta;
- 74/2013. (VIII.) maaelu arengu ministri määrus nr 30 teatavate loomahaigustega seotud meetmete ja nendega seotud riikliku hüvitise kohta;
- 36/2014. (XII. Põllumajandusministri määrus nr 17 toidualase teabe kohta;
- 43/2014. (XII. (29) Põllumajandusministri määrus toetuse kasutamise üksikasjalike tingimuste kohta loomakasvatuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks;
- 61/2016. (IX. Põllumajandusministri määrus nr 15 GMOde puudumisele viitavate märgete kohta.
- 2005. aasta seadus CLXIV kaubanduse kohta;
- 2007. aasta seadus CXXVII käibemaksu kohta;
- 2009. aasta seadus LXXVI teenindustegevuse alustamise ja jätkamise üldeeskirjade kohta;
- 2015. aasta XCVII seadus põllumajandustoodete, tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide turgude korralduse teatavate aspektide kohta;
- 210/2009. (IX. (29.) Korm. äritegevuse tingimuste kohta;
- 2/2018. Põllumajandusministri määrus tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise ja kontrolli üksikasjalike eeskirjade kohta.
- 1995. aasta seadus LVII veemajanduse kohta Vgtv.);
- 1996. aasta XXI seadus ruumilise planeerimise ja ruumilise planeerimise kohta (edaspidi Tftv.);
- 1997. aasta seadus LXXVIII tehiskeskkonna arendamise ja kaitse kohta;
- 2018. aasta seadus CXXXIX Ungari ja teatavate prioriteetsete piirkondade ruumilise planeerimise kohta;
- 253/1997. (XII. Valitsuse dekreet 20) riiklike linnaplaneerimise ja -ehituse nõuete kohta;
- 31/2007. II) (28) Korm. ruumilise planeerimise ja ruumilise planeerimise infosüsteemi ning andmete kohustusliku avaldamise menetluse kohta;
- 76/2009. IV.) valitsuse 8. dekreet nr 8 ruumilise planeerimise haldusmenetluste kohta;
- 190/2009. (IX. Valitsuse dekreet nr 15 peaarhitekti tegevuse kohta;
- 218/2009. Valitsuse dekreet 26/1998 (X. 6.) ruumilise planeerimise kontseptsiooni, ruumilise arengu programmi ja ruumilise planeeringu sisunõuete ning nende integreerimise, ettevalmistamise, konsulteerimise, vastuvõtmise ja avaldamise üksikasjalike eeskirjade kohta;
- 16/2010. II) valitsuse määrus nr 5/2015 ruumilise planeerimise ja ruumilise planeerimisega seoses säilitatavate dokumentide kogumise, säilitamise, registreerimise ja kasutamise kohta;
- 37/2010. II) (26) Korm. territoriaalse seiresüsteemi kohta;
- 77/2010. III) valitsuse 25. aasta dekreet nr 25 ruumilise planeerimise lubamise ja ruumilise planeerimise järelevalve eest vastutava asutuse määramise kohta;
- 115/2014. IV.) valitsuse dekreet nr 3 põllumajanduslike veevarustusteenuste tasude süsteemi kohta;
- 43/1999. (XII. (26) KMM dekreet veevarudesse tehtava panuse arvutamise kohta.
Applicable Procedures
- Esialgne uurimismenetlus.
- Keskkonnamõju hindamine: See on vajalik, kui keskkonnaasutus peab esialgse menetluse tulemusel vajalikuks viia läbi keskkonnamõju hindamine ja kalakasvatuse puhul intensiivses puuris või tiigi tootmisettevõttes, kui see toimub riikliku tähtsusega kaitsealal, ning tiigi- või järvesüsteemi rajamise korral, kui see hõlmab rohkem kui 30 hektarit riikliku tähtsusega looduskaitseala.
- Maakonnavalitsuse luba.
- Veeobjekti identifitseerimise teatis.
- Veega seotud õiguste kehtestamise luba.
- Luba kasutada veega seotud õigusi.
- Kalakasvanduste lubamine ja registreerimine.
- Võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise luba vesiviljeluses
- Aretusorganisatsioonide tunnustamine.
- Haudejaamast teatamine.
- Sisekontrollikava koostamine.
National associations and networks
- Ungari vesiviljeluse ja kalanduse tootmisharudevaheline organisatsioon (MA-HAL)
- Ungari Anglersi riiklik föderatsioon
- Kesk- ja Ida-Euroopa vesiviljeluskeskuste võrgustik (NACEE)
- Ungari vesiviljeluse tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvorm (HUNATiP)
- Ungari Ichthyological Society (Ungari Ichthyological Society)
Relevant Websites
Contact Details
Põllumajandusministeeriumi kalanduse juhtimise osakond
Peter Lengyel, kalanduse ja vesiviljeluse direktor
- E-kirjad
- Telefoninumber: + 36 1 795 6294
Uploads
Summary in English of the "Published National Strategic Plan on Aquaculture" for Hungary
English