Euroopa veeressursside tulevased sotsiaal-poliitilised stsenaariumid: Vesiviljelusprojektide rakenduslik raamistik

Kliimast tingitud muutused veekeskkonnas on juba hakanud mõjutama Euroopa vesiviljelussektori kaubanduslikult kõige olulisemaid kala- ja koorikloomaliike. Lisaks vee kvaliteedi ja temperatuuri muutustele, mis võivad otseselt mõjutada kalatootmist, muutes tervislikku seisundit, kasvunäitajaid ja/või sööda muundamist, seisab vesiviljelussektor silmitsi ka ebakindla tulevikuga tootmiskulude ja tulude osas. Näiteks kalasööda peamiste koostisosade (valgud, oomega-3-rasvhapped) kättesaadavus ei sõltu mitte ainult tulevastest kliimamuutustest, vaid ka sotsiaalsetest ja poliitilistest teguritest, mõjutades seega söödakulusid. Tulevased energiakulud, mis on veel üks põhikulu kalakasvandustele, sõltuvad samuti erinevatest teguritest. Lisaks avaldavad turustusvõimalused ja subsiidiumid suurt mõju vesiviljeluse tulevasele kasumlikkusele. Tuginedes ELi programmi „Horisont 2020“ kliimamuutuste ja Euroopa veeressursside projekti (CERES) raames välja töötatud neljale sotsiaalpoliitilisele stsenaariumile, määratlesime, kuidas need vesiviljelussektori põhitegurid võivad tulevikus muutuda. Seejärel kasutame neid stsenaariume, et teha prognoose selle kohta, kuidas kliimamuutused ning ühiskondlikud ja majanduslikud suundumused mõjutavad Euroopa vesiviljeluse kasumlikkust sajandi keskpaigas (2050). Kasutasime väljakujunenud võrdlusanalüüsi, et võrrelda valitud Euroopa tootmispiirkondade „tüüpiliste põllumajandusettevõtete“ praeguseid ja tulevasi majandustulemusi iga stsenaariumi puhul, milleks on „ülemaailmsed turud“, „Riiklikud ettevõtted“, „Globaalne jätkusuutlikkus“ ja „kohalik areng“. Need stsenaariumid põhinesid osaliselt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruandel heitestsenaariumide raamistiku ja nende representatiivsete kontsentratsiooniviiside kohta ning laialdaselt kasutatavatel ühistel sotsiaal-majanduslikel viisidel. Üheskoos vastanduvad need stsenaariumid kohalikule ja rahvusvahelisele rõhuasetusele otsuste tegemisele, rohkem või vähem tõsistele keskkonnamuutustele ning tulevastest toormehindadest, rahatulust ja kuludest tingitud erinevatele tagajärgedele tootjatele. Tüüpiliste põllumajandusettevõtete kasumlikkus oli sajandi keskpaigas kõige tundlikum söödakulude edasise arengu, tulude hinnasuundumuste ja turustamisvõimaluste suhtes, mitte kliimast tingitud muutuste otsese mõju suhtes keskkonnas. Need tulemused võivad olla aluseks Euroopa vesiviljelussektori kohanemiskavadele. Lisaks hõlbustab ühiskondlikku ja majanduslikku mõõdet hõlmavate järjepidevate stsenaariumide kohaldamine kohanemisnõuannete piirkondlikku ja ülemaailmset võrdlemist nii sinise majanduskasvu sektorite sees kui ka nende vahel.