• Merevesiviljeluse puhul on loamenetlus keeruline menetlus, mis võib sisevete vesiviljeluses kesta keskmiselt keskmiselt 30 ja 33 kuud.
• Prognoositavuse ja õiguskindluse puudumine. Prognoositavus“, mida mõistetakse eeskirjade järjepideva kohaldamise ja otsustusprotsessi läbipaistvusena, on eriti oluline vesiviljelustegevuse jaoks seoses ruumi kasutamise, lubade uuendamise ja veele juurdepääsu õigusega.
• Ebatõhusus poliitika ja strateegiate väljatöötamisel põhjustab raskusi tegevuse arendamisel nii avalikus kui ka erasektoris.
• Parimate asukohtade tundmise piirangud võivad seada ohtu uute projektide rahastamise ja nõrgendada tegevuse positsiooni muudes juhtimisvahendites.
• Tsoonide deklareerimise õiguslike ja/või ebaselgete menetluste puudumine; vähe vahendeid koormuse vähendamiseks ja menetluste lihtsustamiseks tsoonides.
• Raskused jälgitavuse säilitamisel kogu turustusahelas.
• Tootjaorganisatsioonidega seotud vesiviljelustootjate väike osakaal.
• Raskused vesiviljelustoodete õigel positsioneerimisel turgudel.
• Loomahaigustest tulenev suur majanduslik mõju ja ebapiisavad teadmised loomade heaolu kohta.
• Keskkonnaseire integreeritud ja üldise visiooni puudumine
• Tegevuse kliimamuutuste mõjuga kohandamise keerukus.
• Ettevõtete ebapiisav innovatsioonipotentsiaal. Vajadus teadussektori meetmete ühtlustamise järele.
• Toidu ja toitumise, loomade tervise ja heaolu, geneetika ja füsioloogia, mitmekesistamise, inseneritöö, majandamise ja vesiviljeluse 4.0, keskkonnaaspektide, kliimamuutuste, sotsiaal-majanduslike aspektide, kvaliteedi, jälgitavuse ja toiduohutusega seotud probleemid.
• Esitatud teabe kvaliteedi puudumine, kuna saadud teave ja tegelikud teabevajadused ei ole omavahel kooskõlas.
• Üldelanikkonna vähesed teadmised vesiviljelussektorist. Vaja on rohkem algatusi vesiviljelustegevusest teavitamiseks ja selle edendamiseks.
• Usalduse puudumine vesiviljeluse potentsiaali suhtes kohalikus arengus ja koostoime ärakasutamises teiste tegevustega, mis tähendab, et sissetulekuallikate mitmekesistamise võimalused kaovad. 

• Vajadus töötada välja strateegiad Euroopa poliitika rakendamiseks ning vesiviljeluse algav kaasamine muude valdkondade prioriteetsetesse strateegiatesse annab võimaluse töötada välja tõhusad ja realistlikud strateegiad.
• Vesiviljeluse ruumiline planeerimine võib olla vahend, mis toetab valdkondlikku planeerimist, parandab õiguskindlust ning aitab kaasa sektori kasvuootustele ja töökohtade loomisele vesiviljeluses.
• Uued jälgitavussüsteemid on suurepärane võimalus lihtsustada protsesse tootjate jaoks ning parandada haldusasutuste tegevuse läbipaistvust ja nähtavust.
• Veetoodete tarbimise kõrge tase elaniku kohta Hispaanias annab võimaluse teha edusamme tarnete mitmekesistamisel ja omamaiste toodete väärtuse suurendamisel.
• Eri liiki ettevõtete olemasolu võib võimaldada turule lasta väga erinevaid tooteid ja aidata Hispaania vesiviljelusel toime tulla erinevate probleemidega, mis tulenevad turgude rahvusvahelistumisest ja tekkivatest turgudest.
• Nõudluse suurenemine kestlike ja kohalike toodete järele koos mahepõllumajanduslike toodete tarbimise kasvuga on samuti tootjatele võimalus.
• FEMP-FEMPA rahaline toetus on väärtuslik vahend kõigi eesseisvate probleemide lahendamiseks.
• Loomatervise või veterinaarravimite valdkonna regulatiivne areng ning antibiootikumide resistentsuse seire vahendid aitavad parandada vesiviljeluse tervishoiualast juhtimist.
• Vesiviljeluse veekvaliteedi parandamiseks on uue hüdroloogilise planeerimise raames väga kasulikud paremad veekvaliteedi jälgimise vahendid.
• Loomade heaolu riikliku tugikeskuse loomine võib olla kasulik vahend, et parandada teadmisi ja koordineerimist ametiasutuste vahel ja sektoriga kalade heaolu valdkonnas.
• Mõned muudatused või täiustused vesiviljeluse suhtes kohaldatavas õigusraamistikus võivad luua uusi võimalusi tegevuse jätkusuutlikkuse parandamiseks.
• Kliimamuutustega kohanemise teises riiklikus kavas (2021–2030) käsitletakse konkreetselt kliimamuutuste mõju ja riske ning vesiviljelustegevuse haavatavust, mis loob teadmisi ja hõlbustab juurdepääsu eri osalejatele.
• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, programm „Euroopa horisont“ ning Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia aastateks 2021–2027 pakuvad olulist võimalust süvendada teadusuuringuid ja innovatsiooni vesiviljeluses.
• Riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused saavad kasutada FEMPA vahendeid, et toetada investeeringuid sektori uuenduslikesse lahendustesse.
• Euroopa ja liikmesriikide andmekogumispoliitika eesmärk on parandada teabevahetust, lihtsustamist, andmete kvaliteeti, läbipaistvust ning statistika kasutamist poliitika kujundamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks.
• EL kavatseb käivitada koordineeritud teavituskampaania ELi säästva vesiviljeluse mudeli kohta kogu ELis, mis annab võimaluse suurendada teadlikkust vesiviljelusest.
• Uute tehnoloogiate kasutamine teabe edastamiseks (elektroonilised saatelehed, QR-koodid) mängib olulist rolli teabe parandamisel müügikohtades.
• Kommunikatsioonivahendite (sotsiaalmeedia, kampaaniad, mõjutajad, tunnustatud arvamusliidrid) pakutavate võimaluste maksimaalne ärakasutamine aitab parandada vesiviljeluse kuvandit ja tugevdada toodete tarbimist.
• Tarbijate suurem teadlikkus võimaldab kohalikel vesiviljelustoodetel konkureerida kvaliteedi, läheduse ja tooteohutuse alusel. Vesiviljeluse kaasamine toidukultuuri võimaldab konsolideerida tegevust kasutamise ja tavade säilitamise vahendina.
• Vesiviljeluse kaasamine kalanduse ja maapiirkondade kohalike tegevusrühmade osaluspõhistesse kohaliku arengu strateegiatesse on suurepärane võimalus suurendada teadlikkust tegevuse võimalustest ja edendada algatusi kohalikul tasandil. Rahalised vahendid on kättesaadavad EMKVFist ja EAFRDst.

Vesiviljeluse korraldamine ja juhtimine kuulub autonoomsete piirkondade ainupädevusse, nagu on sätestatud nende autonoomiastatuudis ja pädevuste üleandmist käsitlevates dekreetides vastavalt põhiseaduse artikli 148 lõike 1 punktile 11. Autonoomsed piirkonnad on kehtestanud vesiviljelustegevuse juhtimist ja reguleerimist käsitlevad õigusaktid, mis hõlmavad ettevõtete tunnustamise nõudeid ning tegevuse juhtimise, seire ja kontrolliga seotud aspekte. 

Asjakohast teavet leiate siit

Teisest küljest teostab riik ökoloogilise ülemineku ja demograafiliste probleemide ministeeriumi (MITERD) rannikualade peadirektoraadi kaudu pädevust anda luba riigi omandis olevale mere- ja maismaapiirkonnale, välja arvatud teatavates autonoomsetes piirkondades, nagu Kataloonia ja Andaluusia.

Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeerium (MAPA) vastutab kalanduse peasekretariaadi kaudu merekalanduse poliitika kavandamise ja elluviimise eest välisvetes ja vesiviljeluses, ühenduse vesiviljeluspoliitika koordineerimise ja rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eest. Samuti vastutab ta sektori innovatsiooni kavandamise, koordineerimise ja toetamise eest, majandustegevuse kavandamise eest toodete turustamisel ja töötlemisel ning suhete eest pädevate rahvusvaheliste organitega väliskaubanduse ja kalandusturgude küsimustes. 

• Veekontsessioon: Materiaalne ja töötlev asutus on hüdrograafialiidu (CH) veeamet, mis kogub „Eelaruanne ühilduvuse kohta“.
• Keskkonnamõju uuringuga keskkonnamenetlus (alla 500 t)
• Lihtsustatud või tavaline keskkonnamõju hindamine (üle 500 tonni)
• Planeerimis- ja käitamisload
• Loomatervis (aruanne kasvatustingimuste kohta)
• Ühisvee ärajuhtimise ja kasutamise luba (DPH)

a) DP meremaa, mida edastab ökoloogilise ülemineku ja demograafiliste probleemide ministeerium (MITERD) 

b) DP sadam, mille on andnud asjaomane sadamaasutus (riigisadam või autonoomse piirkonna sadam) 

C) Maapealsete ettevõtete puhul: taotletakse luba kaitse servituudi ala kasutamiseks/avaliku valdkonna kasutamiseks 

• MITERDi aruanne merestrateegiale vastavuse kohta
• Keskkonnaluba, mille annab autonoomse piirkonna keskkonnaasutus ja mis annab viljelusloa. Käesolevat luba käsitatakse keskkonnamõju uuringuna projektide puhul, mille maht on alla 500 tonni; või lihtsustatud või tavalise keskkonnamõju hindamisega, kui need on üle 500 tonni või hõlmavad spetsiaalseid keskkonnakaitsealasid.
• Autonoomse piirkonna keskkonnaasutuse väljastatud luba merre laskmiseks.
• Aruanded või konsultatsioonid eri asutustega kaitse-, kalandus-, turismi-, meremagistraalide, ruumilise planeerimise, provintsidelegatsioonide, kultuuripärandi, omavalitsuste ja muude asutustega, kui see on asjakohane.
• Konsultatsioonid teiste sidusrühmadega (kalandussektor, valitsusvälised organisatsioonid jne).
• Märgistusluba.
• Omavalitsuse ehitusluba, kui see on asjakohane.
• Loomade terviseregister, kui see on põllumajanduskultuuride puhul asjakohane.
• Töötlemisettevõtete riiklik terviseregister, kui see on asjakohane.