Saksamaa

Kasvatatavate liikide liik

Rannakarp (Mytilus spp.), austrid (Ostrea edulis), meriforell (Oncorhynchus mykiss), Artic char (Salvelinus cf Umbla) (allikas: ZSM), harilik karpkala (Cyprinus carpio). Vt lisaks: Aafrika ja Euroopa kääbusid ja väärtuslikke liike, nagu angerjas, tuura, koorikloomad ja haugiahv, toodetakse taasringlusega vesiviljelussüsteemides (RAS).

^{Päritolu: 2023, EUMOFA; 2022, STECF; Müncheni riiklik zooloogiline kogu, ZSM; Saksamaa, personal com., 30. jaanuar 2023}

Tootmismeetodi liik

Eurostati andmetel toimus 2 021,25 % Saksamaa toodangust merel ja magevees ning enamik meretoodangust hõlmab rannakarpide kasvatamist meres. (2023, EUMOFA). 

Saksamaal ulatub vesiviljelus poollooduslikest, ekstensiivselt majandatavatest vihmatiikidest läbivoolurajatiste, võrgupuuride ja suletud retsirkliteni. Merekeskkonnas on rannakarpide kasvatamine samuti vesiviljeluse osa.

^{Päritolu: 2023, EUMOFA ja MNSPA}

^{Päritolu: 2023, EUMOFA}

Suundumused (varasemad ja tulevased)

• Vesiviljeluse olemasoleva tootmisvõimsuse säilitamine, stabiliseerimine ja arendamine.
• Suurendada kala- ja muu vesiviljeluse tootmist säästvas tootmises („keskkonnasõbralik majanduskasv“)
• Tiigialade säilitamine ja mahajäetud tiikide tagasitoomine vesiviljeluse erivormina, millel on tüüpiline ekstensiivne kasvatusmeetod ning selle kahekordne funktsioon kariloomade ja ühise heaolu jaoks (looduskaitse, maastik, veebilanss)
• Kohalike vesiviljelustoodete maine suurendamine ja piirkondliku turustamise tugevdamine
• Vesiviljeluse kohandamine kliimamuutustega ja vastupanuvõime suurendamine.  

^{Päritolu: MNSPA}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

• V.a mõned erandid, iseloomustab vesiviljelust Saksamaal pikk stagnatsiooniperiood. Kasvu takistavad eelkõige õigusraamistiku järgimine, koormavad litsentsimistavad, vähene konkurentsivõime ülemaailmsel tasandil ning röövloomade ja kaitsealuste loomade varude vähenemine. Lisaks on probleeme vesiviljelustoodete kuvandiga, samuti esineb puudusi koolitus- ja teadusstruktuurides.
• Saksamaal on vesiviljelusettevõtted valdavalt pereettevõtted ja nende struktuur on väga väike (mõned erandid on seotud rannakarpide vesiviljelusega). Viimasel ajal tegelevad vetikaid või muid veeorganisme tootvad ettevõtted ka vesiviljeluse või mahepõllumajandusliku tehnoloogia üleminekualadega.
• Saksamaal kasvatatakse karpkala ligikaudu 23,000 ha suurustes tiikides. Peamised tootmispiirkonnad on Baieri, Saksimaa ja Brandenburg. Põllumajandusettevõtete struktuurid ja intensiivsus on väga erinevad. Toodetud karpkala kogus väheneb jätkuvalt veidi.
• Lõhelaste tootmine: Selline kalatootmise vorm koos karpide kultuuritööstusega on Saksamaa suurim kasumlik vesiviljelussektor, millel on praegu märkimisväärne majanduslik tugevus.
• Kala tootmine võrgu sumpades on aastaid seiskunud. Üldiselt on see praegu Saksamaal vähetähtis.
• Saksamaal on olemas edukalt ringlevad rajatised, nt angerja ja Aafrika kasakala jaoks. Suurimad käitised on seni saavutanud umbes saja tonni toodangut aastas.
• Ainult koorikloomade kultuurisektor on aastaid järsult kasvanud. Eelkõige Schleswig-Holsteinis stabiliseerib rannakarpide tööstuse areng rannakarpide kasvatamise arengut. Peamine liikumapanev jõud on arukate põllumajandussüsteemidega seemnekarpide kasvatamine.
• Merekalade vesiviljelust Saksamaal praktiliselt ei eksisteeri.
• Vetikate tootmine: Saksamaal kehtib toiduluba üksikute roheliste vetikate Chlorella sp. ja tsüanobakterium Spirulina sp. jaoks. Makrovetikate puhul kasvatatakse peamiselt pruunvetikaid (Saccharina latissima), rohevetikaid (Enteromorpha/Ulva) ja punaseid vetikaid (Delesseria sanguinea). Vastavad Saksamaa tootmismahud ei ole teada, kuid on tõenäoliselt marginaalsed.
• Tarbijad nõuavad üha enam piirkondlikke tooteid. Import on jätkuvalt vajalik, kuid koduvesiviljelus võib pakkuda rohkem kui senini oma vajaduste rahuldamiseks.
• Saksamaa impordib ligikaudu 89 % tarbitud kalast ja meretoidust.
• Ametlikult biosertifitseeritud vesiviljelusettevõtete täpne arv Saksamaal ei ole teada, sest ametlik statistika hõlmab ainult teatavast tootmismahust või tootmismahust suuremaid põllumajandusettevõtteid. On mitu väikest piirkondlikku märgistust (QZBW, Schwarzwaldforelle, Fisch aus NRW jne), mis on mõnevõrra populaarsemad kui mahemärgised, sest need on odavamad ja vähem üksikasjalikud.

^{Päritolu: MNSPA}

Probleemid ja võimalused

^{Päritolu: MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

Ligikaudu 2400 kasvandust (> 0,3 ha või 200 m²) kasvatavad Saksamaal kala ja mereande mage- ja mereakvatooriumis. Kokku töötab vesiviljelusrajatistes ligikaudu 1800 inimest ning eeldatakse, et siia on kaasatud ligikaudu 3200 tasustamata omanikku ja pereliiget.

^{Päritolu: 2022, STECF}

• Saksamaal vastutavad vesiviljeluse eest liidumaad. Merevesiviljeluse suhtes kohaldatakse ka föderaalses merekalapüügi seaduses sätestatud eeskirju.
• Föderaalne toidu- ja põllumajandusministeerium (BMEL)
• Föderaalvalitsuse vesiviljeluse portaal
• Föderaalne keskkonna-, looduskaitse-, tuumaohutus- ja tarbijakaitseministeerium
• Föderaalne sise- ja kogukonnaministeerium (BMI) 

• Föderaalne merekalapüügi seadus
• Loomade heaolu seadus
• Loomakaitset käsitlev määrus
• Veevarude seadus
• Keskkonnamõju hindamise seadus,lisa 2
• Föderaalsel tasandil reguleerib 22-aastane ruumilise planeerimise seadus (ROG). Detsember 2008 (BGBl. I lk 2.986), viimati muudetud 20. juuli 2017. aasta seaduse (BGBl. I lk 2.808) ruumilise planeerimise kohta 

Seega ei saa Saksamaa Liitvabariigis vesiviljeluslubasid sõltuvalt olukorrast sageli täita üksainus asutus (ühtse kontaktpunkti süsteem). Vastupidi, projektiarendaja peab sageli võtma ühendust mitme ametiasutusega, et saada tehase ehitamiseks ja käitamiseks erinevad load (ei ole või vähemalt puudub täielik koondumisotsus).