Tehistingimustes peetavate kalade söödas peab aktiivsuse ja kasvu säilitamiseks olema olulisel määral (35–50 %) väga palju seeduvaid valke ja palju energiat kvaliteetsete rasvade kaudu. Sellise sööda tootmiseks kasutatavad toorained on pärit kolmest peamisest allikast:
I) nisust, sojast ja maisist saadud taimsed kõrvalsaadused.
II) Kalajahu ja -õli ning mere koorikloomadest saadud õli, kuigi nende osakaal söödas väheneb.
III) Mõnel juhul ka maismaaloomade tootmise kõrvalsaadused, mis on väga toitvad.
Tänapäeval edendatakse säästvaid söötmissüsteeme, mis piiravad sõltuvust looduslikest varudest saadavast kalajahust ja kalaõlist toidu tootmisel, näiteks soodustades alternatiivsete valgukoostisosade, nagu vetikate või putukate kasutamist, või muudest tööstusharudest pärit jäätmete kasutamist. See kajastub ka ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilistes suunistes aastateks 2021–2030.