Norra vesiviljeluses kasutatavad püünisevastased ained; järelevalve, ravisuundumused ja võimalik mõju toiduohutusele

Meritäit on Norra vesiviljeluse jaoks suur probleem ning meretäie nakkusega toimetulekuks kasutatakse mitmeid füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi töötlemisviise. Käesolevas uuringus esitatakse andmed meritäi tõrjevahendite kasutamise kohta Norras kasvatatud kalade puhul aastatel 1992–2017 ning aastatel 2002–2017 kogutud proovides selliste ainete jääkide järelevalve tulemused. Aastatel 2002–2007 kasutati huulevastaseid aineid muu hulgas emamektiin, tsüpermetriin ja deltametriin. Asamethifossid ja flubensuroonid võeti kasutusele vastavalt 2008. ja 2009. aastal. Norras kasvatatud kalade pideva järelevalve käigus uuriti ajavahemikul 2002–2017 rohkem kui 3000 liitproovi, et teha kindlaks lõssivastaste ainete jäägid. Jääke avastati 3 % proovides. Emamektiin avastati 5,0 %-l emamektiini suhtes analüüsitud proovidest, samas kui tsüpermetriin avastati 2,1 %-l tsüpermetriini suhtes analüüsitud proovidest. Lisaks avastati diflubensurooni ja teflubensurooni jääke vastavalt 1,2 % ja 0,1 % nende ühendite suhtes analüüsitud proovidest. Ühtegi muud püünisevastast ainet ei avastatud. Ükski mõõtmistulemus ei ületanud ELi kehtestatud vastavaid jääkide piirnorme.