Soovitus vesiviljeluse väärtuste kohta

2018. aastal oli EL 28 maailma 15 suurima kalandusriigi seas 6. kohal, kelle kogutoodang oli 6,6 miljonit tonni. See seisukoht põhineb peamiselt kutselise kalapüügi sektoril, kus EL 28 on sama pingereas, kokku 5,3 miljonit tonni, mis moodustas 5,48 % ülemaailmsest püügist. Seoses vesiviljelustoodanguga teatas EL 28 kokku 1,3 miljonist tonnist, mis moodustas 1,15 % ülemaailmsest vesiviljelustoodangust. EL 28 importis 2018. aastal kolmandatest riikidest 9,4 tonni kalandus- ja vesiviljelustooteid ning eksportis 2,2 miljonit tonni, mille näiline tarbimine oli 12,5 miljonit tonni aastas, millest 3,2 miljonit tonni pärines vesiviljelusest. 2018. aasta andmed näitavad, et EL 28 importis 2,1 miljonit tonni vesiviljelustooteid ja eksportis 0,21 miljonit tonni. Need arvud näitavad, et ELi tarbijad tarbivad ainult 1,1 miljonit tonni EL 28 vesiviljelustoodangut, mis moodustab 34,25 % vesiviljelustoodete nähtavast tarbimisest. 
Viimase 25 aasta jooksul on vesiviljelustoodangu maht (eluskaal) kogu maailmas kasvanud keskmiselt 5,9 % aastas, samal ajal kui EL 28s oli kasvumäär diskreetne 0,61 % aastas. Selle tagasihoidliku kasvu põhjuseid käsitleti mitu korda ELi ametlikes dokumentides, nagu ELi vesiviljeluse kestliku arengu strateegilised suunised (2013), mis vaadati hiljuti läbi struktureeritud ja järjepidevate soovitustega strateegilistes suunistes ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks aastateks 2021–2030 (2021). 
Samuti on kindlaks tehtud, et säästev vesiviljelus aitab oluliselt hõlbustada üleminekut kestlikule toidusüsteemile, millel on väike keskkonnajalajälg ja lühikesed tarneahelad. Hiljuti avaldatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus lähenemisviis kestliku sinise majanduse arendamiseks ELis. ELi sinise majanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel“ (2021) tunnistatakse järgmist: „ELi vesiviljelus vastab toodete kvaliteedi ja loomatervise poolest kõrgetele standarditele, kuid mitmekesistamise, konkurentsivõime ja keskkonnatoime osas on veel arenguruumi. Vähese mõjuga vesiviljelus (nt vähese troofne, multitroofne ja mahevesiviljelus) ja vesiviljeluse keskkonnateenused võivad edasiarendamise korral oluliselt kaasa aidata Euroopa rohelisele kokkuleppele, strateegiale „Talust taldrikule“ ja kestlikule sinisele majandusele.“
Tuleb märkida, et vesiviljelus on liikide, keskkonnanõuete, tehnoloogia, konkreetse taristu ja asukoha poolest väga mitmekesine. Erinevalt teistest loomakasvatusharudest, mis keskenduvad igale liigile, tugineb ülemaailmne vesiviljelus 466 üksikule liigile ja 156 liigirühmale perekonna, perekonna või kõrgema taksonoomilise tasandi tasandil, sealhulgas liikidevahelised hübriidid. 
Seda keerukust tuleb sagedamini käsitleda, kui vesiviljelusega seotud arutelud ja avaldused on kas positiivsed või negatiivsed. Samuti väärib märkimist, et mõned vesiviljeluse väärtused on sektori pika ajaloo jooksul muutunud, teised olid teadusuuringutes vastu või kinnitasid neid ning uuritakse ja arutatakse uusi väärtusi. 
Käesoleva soovituse eesmärk ei ole esitada ammendavat loetelu ELi vesiviljelusega seotud väärtustest, vaid see kajastab pigem vesiviljelustootjate ja muude ühiskonnarühmade osalemist mitmes vesiviljelustegevusega seotud küsimuses.