Käesolevas komisjoni talituste töödokumendis käsitletakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist, et vähendada vesiviljeluse esmatootmise CO2 jalajälge. Lisaks ELi liikmesriikidele on käesoleva dokumendi väljatöötamisel tuginetud ka Ühendkuningriigi ja Norra tavadele ja vahenditele, kuna nad on ELile lähedal ning nende vesiviljelustootmine, teadusuuringud ja innovatsioon on olulised.
ELi vesiviljelustooteid toodetakse vastavalt kõrgetele kvaliteedi- ja kestlikkusstandarditele, sest on olemas suur hulk ELi õigusakte, mis hõlmavad erinevaid küsimusi, mida vesiviljelustootjad peavad järgima (nt õigusaktid, mis käsitlevad loomatervist, loomade heaolu, toiduohutust, söödaohutust, veterinaarravi, vee kvaliteeti, õigusakte võõrliikide või piirkonnast puuduvate liikide sissetoomise kohta jne).
Sel teemal on käimas teadusuuringud. Näiteks ELi rahastatud projekti „Diversify“ raames on kindlaks tehtud, et Euroopa vesiviljelusmeagre (Argyrosomus regius), suur-amberjaki (Seriola dumerilii), hariliku hiidlesta (Sander lucioperca), hariliku hiidlesta (Hippoglossus hippoglossus), hariliku merikuradi (Polyprion americanus), hariliku merikuradi (Mugil cephalus) tootmise mitmekesistamise suurendamiseks on kõige olulisemad liigid. Teistes ELi rahastatavates projektides uuritakse ka liikide, sealhulgas vähetroofsete liikide edasise mitmekesistamise potentsiaali (vt AquaVitae (https://aquavitaeproject.eu/). Mitmekesistamine peab toimuma veeandide turunõudluse ja rahvusvahelise kaubanduse tunnustamiseks.
Vetikatel on suur potentsiaal, kuid tootmine Euroopas on praegu endiselt väike. Komisjon võttis 2022. aastal vastu teatise „Tugeva ja kestliku ELi vetikasektori suunas“, nn ELi vetikaalgatuse https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_22_6899, mille eesmärk on vallandada vetikate potentsiaal Euroopa Liidus. Teatises pakutakse välja 23 meedet, millega luua vetikatööstusele võimalused areneda tugevaks, kestlikuks ja taastavaks sektoriks, mis suudab ELi kasvavat nõudlust rahuldada. Euroopa vetikate sidusrühmade platvormi EU4Algae (https://maritime-forum.ec.europa.eu/en/frontpage/1727) eesmärk on kiirendada Euroopa vetikatööstuse arengut ning edendada ELi tarbijate ja ettevõtjate seas toitumiseks ja muul otstarbel kasutatavaid vetikaid.
Vesiviljelustooted moodustavad 27 % veeandide (vesiviljelus ja kalandus) tarbimisest ELis. ELi vesiviljelustooted moodustavad 26 % veeandide sektori toodangust (kaevanduskalandus ja vesiviljelus). ELis tarbitavate vesiviljelustoodete osakaal ELi vesiviljelusest on 37,5 % (tarnebilanss, EUMOFA 2022, https://www.eumofa.eu/supply-balance).
Mahepõllumajandusliku vesiviljeluse kogutoodang ELi tasandil oli 2020. aastal hinnanguliselt 74.032 tonni, mis moodustab 6,4 % ELi vesiviljelustoodangust (mahevesiviljelus ELis, EUMOFA 2022, https://www.eumofa.eu/documents/20178/432372/Organic+aquaculture+in+the…).
EL 27s on kõige olulisemad riigid Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia ja Poola, kus toodetakse 70 % vesiviljelustoodangust.
Euroopa toodangusse kõige rohkem panustavad riigid (EEA39) on Norra (ligikaudu 46 % Euroopa kogutoodangust), kellele järgnevad Hispaania, Türgi, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka. Need seitse riiki toodavad 90 % Euroopa vesiviljelustoodangust. (FAO 2022).
Võrreldes vesiviljeluse kasvuga maailma tasandil on ELi tootmine olnud peaaegu muutumatu.
Kalavesiviljeluse kasvumäär EL 27s on alates 2000. aastast olnud erakordselt madal: kalavesiviljelus on kasvanud 1,1 % aastas (aastane keskmine kasv) ja molluskiliikide kasvumäär 2,8 %. Kui võtta arvesse Norrat ja Türgit, suureneb kogusumma 4 %-ni. Maailma tasandil on kalavesiviljeluse keskmine aastane kasv 4,3 %. (FAO, 2022, https://www.fao.org/fishery/en/topic/166235).
Täppisvesiviljelus on vesiviljelussektoris tehnoloogiliselt keerukas lähenemisviis, mille eesmärk on võtta kasutusele täiustatud vahendid ja meetodid, et suurendada rajatistes nii biootiliste kui ka abiootiliste muutujate seire sõltumatust, edendades põllumajandusettevõtete tõhusamat juhtimist. Eesmärk on tõsta loomade heaolu standardeid, leevendada keskkonnamõju ja suurendada vesiviljelusrajatiste majanduslikku elujõulisust. Täppisvesiviljeluse eesmärk on anda tootjatele võimalus tõhusamalt jälgida ja dokumenteerida nende rajatistele omaseid bioloogilisi protsesse ning seda iseloomustab tipptasemel sensortehnoloogia, statistilise analüüsi metoodika ja keeruka tehisintellekti tehnoloogia integreerimine.
Paecilomyces variotii (niitne seen) on oma suure toiteväärtuse tõttu paljutõotav uus valguallikas kalasöödas. Samuti on P. variotiil mikroobidega seotud molekulaarsed patternid, nagu glükaanid ja nukleiinhapped, mis võivad muuta peremeesorganismi...
Hõõgniitseened võivad olla alternatiivse valguallikana Aquafeedsis nende suure valgusisalduse ja bioaktiivsete komponentide tõttu. Selles artiklis esitatakse tulemused uuringust, mis viidi läbi selleks, et uurida, kuidas valgurikast seene...
