Avamere vesiviljelusparvede keskkonna- ja sotsiaalse elutsükli võrdlevad hindamised, mis on tehtud ülisuure jõudlusega betoonis (UHPC)

Käesoleva dokumendi eesmärk on võrrelda Hispaania rannakarpide kolme tüüpi parvede keskkonna- ja sotsiaalset mõju. Need rajatised, mis on traditsiooniliselt valmistatud puidust, on lühikese elueaga ning oma töötingimuste tõttu vajavad need täielikuks toimimiseks sagedast hooldust. 2016. aastal töötas RDC ELi rahastatud projekti ReSHEALience (H2020-GA760824) katseprojektide aluseks oleva uuendusliku lahenduse, mis on valmistatud ülisuure jõudlusega betoonist (UHPC). Vesiviljelusparvede jaoks alternatiivsetest lahendustest tuleneva keskkonna- ja sotsiaalse mõju kvantifitseerimiseks on kasutatud olelusringipõhist lähenemisviisi. Keskkonnamõju hindamiseks on kasutatud ISO 14040 ja ISO 14044 standardite kohast olelusringi hindamise metoodikat, samal ajal kui sotsiaalse olelusringi hindamise metoodikat (SLCA) on kasutatud toodete SLCA suuniste ning Ciroth ja Franze poolt välja töötatud sotsiaalse mõju hindamise meetodi (2011) kohaselt sotsiaalse mõju hindamiseks: alternatiivsete lahenduste jaoks on kindlaks määratud sama funktsionaalne üksus ja samad elutsükli etapid, mis tuleb uuringusse lisada. Rannakarpide vesiviljelusrajatiste olelusringi hindamise tulemuste põhjal, mis on tuletatud osas „Goal and scope“ kirjeldatud süsteemipiiridest, tekitab hällist hauani analüüsi suurim keskkonnamõju traditsioonilise raft, mida hooldatakse värvide perioodilisel kasutamisel; väikseim keskkonnamõju tuleneb traditsioonilisest riskist, kui hooldus põhineb kahjustatud palkide järkjärgulisel asendamisel, samal ajal kui innovatiivsel raftil on keskkonnamõju tekitamise seisukohast vahepealne käitumine. S-LCA tulemuste põhjal võib väita, et mõlemad lahendused avaldavad suurt mõju; sellele vaatamata on uuenduslikul lahendusel veidi väiksem mõju kui traditsioonilistel lahendustel, mida saaks vähendada, kui võetakse mõningaid ettevaatusabinõusid ühiskonnapoliitikas. Tehakse kindlaks sotsiaalsed esmased keskused, et aidata vähendada üldist sotsiaalset mõju. Kokkuvõttes võib öelda, et nii keskkonnaalasest kui ka sotsiaalsest seisukohast on vesiviljelusparve traditsioonilised lahendused kõige „mõjustavad“, eriti kui hooldus põhineb värvikasutusel. Uuenduslike betoonide kasutamine võimaldab ehitada pikema kasutuseaga parvesid, mille hooldusvajadus on minimaalne (või puudub). Lisaks on uute ettevõtete käitumine tähelepanelikum nende tegevusega seotud sotsiaalsete aspektide suhtes ja võrreldes traditsiooniliste ettevõtetega on sellel arenguruumi.