Euroopas vesiviljeluses kasutatavate veterinaarravimite keskkonnariski hindamine: vajadus töötada välja ühtlustatud lähenemisviis

Vesiviljelustootmise praegune ja tulevane laienemine näib olevat hallatav üksnes veterinaarravimite abil, et ennetada ja vähendada haiguspuhanguid. Vesiviljelussüsteemides on siiski saadaval vaid väga väike arv veterinaarravimeid. Lisaks on viimastel aastatel rohkem tähelepanu pööratud keskkonnaohule, mis võib tuleneda nende toodete kasutamisest. Sellega seoses analüüsitakse käesolevas ülevaates põhjalikult praegust kaheastmelist lähenemisviisi (I ja II etapp) Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas (EL/EMP) kohustuslike veterinaarravimite keskkonnariski hindamisel ning selle kohaldatavust vesiviljeluses kasutatavate ravimite suhtes. Tehakse järgmised järeldused. I) kehtivaid regulatiivseid juhenddokumente, milles kirjeldatakse üksikasjalikult keskkonnariski hindamise I ja II etapi menetlust, tuleks ajakohastada ja ühtlustada kõigis liikmesriikides ning tuleks välja töötada lihtne(ad) lähenemisviis(id), mida kohaldatakse vesiviljelusrajatistes kasutamiseks ettenähtud veterinaarravimite keskkonnaga kokkupuute hindamisel; II) praegused ja tulevased regulatiivsed juhenddokumendid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult II etapi keskkonnariski hindamise menetlust vesiviljeluses kasutatavate veterinaarravimite puhul, peaksid sisaldama täiustatud matemaatilisi mudeleid, mis sobivad erinevate kokkupuutestsenaariumide käsitlemiseks kogu ELis/EMPs (sealhulgas stsenaariumid, milles käsitletakse veterinaarravimite kokkupuudet kalamudast tuleneva põllumajandusmullaga); ning iii) asjakohaste keskkonnariski hindamise suuniste ajakohastamisel soovitatakse selgelt kirjeldada uuringute liike, mis on vajalikud vesiviljeluses kasutatavate veterinaarravimite võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemiseks mittesihtorganismidele. Lisaks tuleks tulevastes või ajakohastatud suunistes kaaluda selliste riskivähendusmeetmete kohaldamist, mis on kohandatud veterinaarravimite keskkonnaga kokkupuute vähendamiseks üksikute vesiviljelusettevõtete tasandil. Lisaks eeldatakse, et praegune Euroopa teadusruumi reguleeriva raamistiku peamiste puuduste analüüs aitab pädevatel asutustel ühtlustada ja hõlbustada vesiviljeluses kasutatavate veterinaarravimite heakskiitmise protsessi.