Teave selle kohta, kuidas tarbijad suhtuvad vesiviljelusse: Müüdi lõhkumine tehistingimustes peetavate kalade söödast

Vesiviljelustooted on levinud kogu maailma turgudel. Vaatamata jõupingutustele vähendada negatiivset suhtumist vesiviljelusesse esineb endiselt mitmeid valeusklusi või müüte ning seega kipuvad tarbijad kogu maailmas hindama looduslikke kalu rohkem kui tehistingimustes peetavaid kalu. Teabe puudumine on osutunud selle eelistuse üheks kõige olulisemaks põhjuseks, mistõttu ostuotsused on emotsionaalsemad kui ratsionaalsemad. Uuringu eesmärk oli teha kindlaks, kas teaduslikult toetatud teave, mis on vastandlik üks müüt, võib aidata kaasa põllumajandustoodete paremale tajumisele. Selleks kasutati teadusliku teabe kogumiseks eri teadlaste, välisekspertide ja vesiviljelusühingute konsensust mitmetes vesiviljelusega seotud küsimustes. See teave esitati 300 Hispaania tarbijale, kasutades kahte erinevat kommunikatsioonivahendit (150 tarbijat kummalgi): interaktiivne dokumentaalfilm ning kirjalik ja trükitud dokument, et tuvastada võimalikke erinevusi tarbijate arusaamades. Tarbijatelt küsiti, mil määral nad nõustuvad 14 väitega enne ja pärast teadusliku teabe esitamist. Iga aruande hindamist koguv muutuja arvutati üldise arusaamana. Võimalikke olulisi erinevusi punktisummade vahel enne ja pärast teabe esitamist ning „üldise taju“ puhul analüüsiti nii iga teabevahetusvahendi kui ka kombineeritud valimi puhul eraldi. Hinnati ka võimalikku seost tarbijate arusaama ning sotsiaaldemograafiliste tegurite, tarbijate teadmiste ja kalatarbimise harjumuste vahel. Tulemused näitavad, et tarbija suhtus vesiviljelusesse enne päringut mõõdukalt (skaalal 0–10 keskmiselt 5,6), kuid see suurenes veidi, kuid oluliselt ja olenemata kasutatavast teabevahetusvahendist. Sotsiaaldemograafiliste tegurite hulgas olid vanus ja sugu need, mis mõjutasid kõige enam tarbijate taju, sest eakad olid need, kellel oli vesiviljeluse suhtes üldiselt positiivsem arvamus. Tarbimisharjumuste ja vesiviljelusalaste teadmiste mõjud olid samuti kaks kõige seletavamat tegurit arusaama muutumisel. Oluline on see, et nende tarbijate arvamus, kellel on vähem teadmisi mereandidest üldiselt ja tootmismeetoditest või tarbitakse ainult looduslikke kalatooteid, paranes pärast teabega tutvumist. Need tulemused näitavad teadus- ja faktipõhiste teavituskampaaniate kasulikkust, et parandada ühiskondlikku arusaama vesiviljelustavadest ja -toodetest, olenemata sellest, millist vahendit selle teabe edastamiseks kasutatakse.