Kasvatatavate liikide liik

Vikerforell (Oncorhynchus mykiss), vähk (Astacus astacus), euroopa angerjas (Anguilla anguilla), harilik karpkala (Cyprinus carpio), Sturgeon (Acipenseriformes), Aafrika angerjas/Põhja-Aafrika saba (Clarias gariepinus).

^{Päritolu: MNSPA; 2022, STECF}

Tootmismeetodi liik

Eestis pärineb üle 75 % toodangust sisevete vesiviljelustootmisrajatistest, suurim osa on sisemaistest süsteemidest. Majanduslikult kõige olulisem osa majandusest on praegu intensiivne äriline põllumajandus, kus üle 80 % kogutoodangust moodustavad lõhelased(Salmonidae). 

^{Päritolu: MNSPA}

^{Päritolu: 2022, Eesti Statistika ja Eesti Majandusuuringute Instituut}

Suundumused (varasemad ja tulevased)

• Mahepõllumajanduslik vesiviljelus ei ole Eestis veel arenenud. Kuigi tarbijate huvi mahepõllumajanduslike toodete vastu kasvab ja mahetoodete osakaal moodustab 3,7 % kogutarbimisest, peab vesiviljelustoodete tootja võtma arvesse kohaliku turu üldisi eelistusi ja majanduslikku kasumlikkust. Eestis pööratakse üha enam tähelepanu vesiviljelusele, mis omakorda aitaks tõsta mahepõllumajanduse alast teadlikkust selles sektoris. Põllumajandusettevõttest pärit kala värskus, maitse, kvaliteet, kontrollitud tootmine ja hind on Eesti tarbijate jaoks olulised.
• Suurendada merevesiviljelust Läänemerel pärast Eesti mereala ruumilist planeerimist, mida haldab rahandusministeerium.

^{Päritolu: MNSPA}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

Vaatamata tootmismahtude mõningasele suurenemisele ei ole võimalik tagada töötlejatele kvaliteetse tooraine stabiilset tarnimist, mis tähendab, et Eesti vesiviljelustöötlejad peavad importima lõhet oma töötlemisüksustesse.

Eesti vesiviljelussektor ei ole saavutanud oma täielikku potentsiaali, kuna tootmisvõimsus on väike ja majanduskasv on suhteliselt aeglane. Väikese tootmismahu tõttu ei kaeta sektori kogumüügikulusid.

Merevesiviljelus, mis võib toimida koostoimes maismaa vesiviljelusega, on endiselt vähearenenud ja selle arengut piirab eelkõige Läänemere keskkonnaseisund, mida tuleb sektori arendamisel arvesse võtta.

^{Päritolu: MNSPA}

Probleemid ja võimalused

^{Päritolu: MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

45 litsentsitud ettevõtet (2023, PFB) 

^{Päritolu: 2023, Eesti Põllumajandus- ja Toiduamet, PTA}

• Regionaal- ja põllumajandusministeerium
• Rahandusministeerium
• Kliimaministeerium 

• Kalandusseadus
• Veeseadus
• Eeskiri: Vesiviljeluse veekaitsenõuded, vesiviljelusest pärit heitvee saasteainete kontsentratsiooni piirväärtused ning sellise vee vastuvõtjasse juhtimise ja seire nõuded
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus)
• Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/990, 28. aprill 2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega seotud loomatervisenõuete ja sertifikaate käsitlevate nõuetega 

• Pindmise litsentsi taotlus antakse üle litsentse väljastavale Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
• Veeloa- ja registreerimistaotlus esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu ning load väljastab Keskkonnaamet.
• Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade register