Slovakkia

Kasvatatavate liikide liik

Vikerforell (Ocrhynchusmykiss), Põhja-Aafrika kasa (Clarias gariepinus) ja harilik karpkala (Cyprinus carpio). 

^{Päritolu: 2023, EUMOFA; 2022, STECF}

Tootmismeetodi liik

Kuna puudub otsene juurdepääs merele, piirdub vesiviljelus Slovakkias mageveekasvatusega. Eurostati andmetel kasutati 2021. aastal järgmisi peamisi tootmismeetodeid:

^{Päritolu: 2023, EUMOFA}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

• Väike mõju riigi majandusele. Vesiviljelus aitab siiski kaasa Slovaki Vabariigi toiduga kindlustatusele ja vähendab kalade importi Slovakkiasse. Vesiviljelus loob võrreldes muu loomakasvatusega väiksema CO2 jalajälje.
• Toodete turustamisel ja lõplikul turuleviimisel saab kala ja forelli tootmist eristada otsetarbimiseks ettenähtud kala tootmisest ning vesiviljeluses edasiseks kasvatamiseks või taasasustamiseks kasutatavate varude tootmisest.
• Enamikku kala turustatakse värskelt ning suur osa kalast, peamiselt karpkalast, müüakse elusalt. Värskete karpide turustamine on ebaühtlane, sest umbes 80 % toodangust müüakse detsembris jõuluhooajal.
• Erinevalt forellist, kus domineerib otsetarbimiseks mõeldud kala tootmine, on kalatootmine püügipiirkondade taasasustamiseks nüüd tiigitööstuses olulisem. RASi toodang on suunatud peamiselt inimtoiduks ettenähtud kala tootmisele ja vähemal määral ka püügipiirkondade taasasustamisele.
• Enamikku vesiviljelusettevõtteid saab liigitada mikroettevõteteks (sageli pereettevõtted, mis toodavad väikest kohalikku turule orienteeritud toodangut). Siiski moodustavad väikeettevõtted ja mitu keskmise suurusega ettevõtjat otsustava osa vesiviljeluse kogutoodangust. Selliste ettevõtjate olemasolu, kelle põhitegevus ei ole vesiviljelus, vaid kes tegelevad muu hulgas ka vesiviljelusega.
• Arvestades vesiviljelussektori suurust, potentsiaalset tootmist ja praeguseid turuhindu, on enamik ettevõtteid (eelkõige väikesed ja mikroettevõtted) raskes majanduslikus olukorras ning nende suutlikkus luua investeeringuteks omavahendeid on piiratud.
• Tiigid ja põllumajandusettevõtted asuvad peamiselt maapiirkondades, kus nad loovad töövõimalusi nii pereliikmetele kui ka maaelanikele.

^{Päritolu: MNSPA}

Probleemid ja võimalused

^{Päritolu: MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

2021. aastal töötas vesiviljelussektoris 385 alalist ja 354 hooajatöötajat.

119 vesiviljelusettevõtet 2020. aastal. 

^{Päritolu: 2021, SR Statistikaamet}

• Määrus vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta
• Seadus nr 39/2007 Coll. veterinaarhoolduse kohta, kehtivas sõnastuses
• Seadus nr 194/1998 Coll. tõuaretuse kohta ja millega muudetakse seadust nr 455/1991 Coll. füüsiliste isikute kaubandusliku litsentsimise kohta (loomaaretuse seadus), kehtivas sõnastuses
• Seadus nr 364/2004 Coll. vee kohta, millega muudetakse seadust nr 372/1990 Coll. süütegude kohta (veeseadus), kehtivas sõnastuses