Background information

Kasvatatavate liikide liik
Vikerforell (Ocrhynchusmykiss), Põhja-Aafrika kasa (Clarias gariepinus) ja harilik karpkala (Cyprinus carpio).
Päritolu: 2023, EUMOFA; 2022, STECF
Tootmismeetodi liik
Kuna puudub otsene juurdepääs merele, piirdub vesiviljelus Slovakkias mageveekasvatusega. Eurostati andmetel kasutati 2021. aastal järgmisi peamisi tootmismeetodeid:
Sektori suurus (tootmine ja tarbimine)
Toodang
2.417 Tn; 6,90 tuhat eurot (2021)
Kalandus- ja vesiviljelustoodete tarbimine
10,32 kg elaniku kohta (2021)
Tarbimise varieerumine
2 % (2021/2020)
Päritolu: 2023, EUMOFA
Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule
- Väike mõju riigi majandusele. Vesiviljelus aitab siiski kaasa Slovaki Vabariigi toiduga kindlustatusele ja vähendab kalade importi Slovakkiasse. Vesiviljelus loob võrreldes muu loomakasvatusega väiksema CO2 jalajälje.
- Toodete turustamisel ja lõplikul turuleviimisel saab kala ja forelli tootmist eristada otsetarbimiseks ettenähtud kala tootmisest ning vesiviljeluses edasiseks kasvatamiseks või taasasustamiseks kasutatavate varude tootmisest.
- Enamikku kala turustatakse värskelt ning suur osa kalast, peamiselt karpkalast, müüakse elusalt. Värskete karpide turustamine on ebaühtlane, sest umbes 80 % toodangust müüakse detsembris jõuluhooajal.
- Erinevalt forellist, kus domineerib otsetarbimiseks mõeldud kala tootmine, on kalatootmine püügipiirkondade taasasustamiseks nüüd tiigitööstuses olulisem. RASi toodang on suunatud peamiselt inimtoiduks ettenähtud kala tootmisele ja vähemal määral ka püügipiirkondade taasasustamisele.
- Enamikku vesiviljelusettevõtteid saab liigitada mikroettevõteteks (sageli pereettevõtted, mis toodavad väikest kohalikku turule orienteeritud toodangut). Siiski moodustavad väikeettevõtted ja mitu keskmise suurusega ettevõtjat otsustava osa vesiviljeluse kogutoodangust. Selliste ettevõtjate olemasolu, kelle põhitegevus ei ole vesiviljelus, vaid kes tegelevad muu hulgas ka vesiviljelusega.
- Arvestades vesiviljelussektori suurust, potentsiaalset tootmist ja praeguseid turuhindu, on enamik ettevõtteid (eelkõige väikesed ja mikroettevõtted) raskes majanduslikus olukorras ning nende suutlikkus luua investeeringuteks omavahendeid on piiratud.
- Tiigid ja põllumajandusettevõtted asuvad peamiselt maapiirkondades, kus nad loovad töövõimalusi nii pereliikmetele kui ka maaelanikele.
Päritolu: MNSPA
Probleemid ja võimalused
- Nakkushaiguste levik.
- Eluskalade müügi vähenemine ennelõunast, väiksem huvi noore põlvkonna karpkala vastu.
- Sektoris töötamisest huvitatud koolitatud inimeste vähesus.
- Vesi – halvenevad kliimamuutustega seotud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, muude sektorite surve veekasutusele.
- Looduskaitseasutuste kehtestatud piirangud.
- Ebakindlus kalakiskjate tekitatud kahju asjakohase hüvitamise suhtes.
- Vesiviljelussektori investeeringute madal majanduslik tasuvus.
- Ebakindlus kalakasvatuseks lubatud veevõtu tagamisel.
- Ebapiisavad teadmised veekeskkonna reostusest.
- Veehoidlate (kalandus) tootmisvõimsuse vähenemine setete rände tõttu.
- Ebapiisav suutlikkus imporditavate eluskalade karantiiniks.
- Tundmatute omanike maa ja riigile kuuluva maa üleandmine Slovaki Vabariigi Statistikaametile.
- Veeorganismide invasiivsete võõrliikide levik.
- Tiikide ja vesiviljeluse ökosüsteemi teenuste mittetootlikud funktsioonid.
- Võimalus kasutada 2021.–2027. aasta tegevusraamistiku vahendeid.
- Sihipärane turustamine mageveekalade tarbimise suurendamiseks ja sektori positiivse kuvandi loomiseks.
- Piiriülene koostöö naaberriikide teadusasutustega.
- Suurendada kalatootmist olemasolevates tehastes.
- Uute tootmisvõimsuste (sealhulgas kiirhoiatussüsteemide) ehitamine.
- Kala müügi suurenemine põllumajandusettevõttes.
- Vee kvaliteedi seire kasutuselevõtmine kasvandustes, investeeringud kalade heaolu suurendamisse.
- Innovatsioon, taastuvate ressursside kasutamine, geotermilise vee kasutamine.
- Sissetulekute hajutamine.
- Sektori töötajate elukestev õpe.
- Tootjaorganisatsiooni asutamine.
- Uute NSPRA 2030. aasta eesmärkide rakendamine.
- Vesiviljeluse negatiivse keskkonnamõju minimeerimine.
- Mahepõllumajandusliku vesiviljeluse potentsiaali vallandamine.
- Parandada töötajate töötingimusi ja tööohutust.
- Põllumajandusettevõtete ja tööjõu moderniseerimine, laiendamine, mittetootlike osade ehitamine.
- Toetus idufirmade aretajatele ja töötlejatele ning kohalikku huvi pakkuvatele pereettevõtetele.
- Elanikkonna kasvava ostujõu rakendamine mageveekalade tarbimise suurendamiseks.
- Kaitsta kalakasvandusi kiskjate eest.
- Vesiviljelussektori põhistatistika korrapärane avaldamine.
Päritolu: MNSPA
Tööhõive ja ettevõtete arv
2021. aastal töötas vesiviljelussektoris 385 alalist ja 354 hooajatöötajat.
119 vesiviljelusettevõtet 2020. aastal.
Päritolu: 2021, SR Statistikaamet
Multi-annual National Strategic Plans for the development of sustainable Aquaculture
Relevant Authorities
Applicable Legislation
- Määrus vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta
- Seadus nr 39/2007 Coll. veterinaarhoolduse kohta, kehtivas sõnastuses
- Seadus nr 194/1998 Coll. tõuaretuse kohta ja millega muudetakse seadust nr 455/1991 Coll. füüsiliste isikute kaubandusliku litsentsimise kohta (loomaaretuse seadus), kehtivas sõnastuses
- Seadus nr 364/2004 Coll. vee kohta, millega muudetakse seadust nr 372/1990 Coll. süütegude kohta (veeseadus), kehtivas sõnastuses
Applicable Procedures
National associations and networks
Contact Details
Slovaki Vabariigi põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumi põllumajandusosakond
Dominik Škoda, riigi peanõunik
- E-kirjad
- Telefoninumber: + 42 125 926 6577
Uploads
Summary in English of the "Published National Strategic Plan on Aquaculture" for Slovakia
English