Tootmisstrateegiad, tootlikkuse muutused ja innovatsioon: Euroopa hariliku kammelja vesiviljeluse analüüs aastatel 2009–2020

Pärast enam kui nelja aastakümne pikkust tootmist Euroopa Liidus on hariliku kammelja (Psetta maxima) kasvatamine küpse ja mõõduka kasvusuundumusega sektor (2020. aastal 2,74 %). Kuigi selle liigi tootmist alustasid kuni seitse riiki, oli 2020. aastal ainult neli tootjariiki, kusjuures üle 90 % toodangust oli koondunud Pürenee poolsaarele. Käesoleva dokumendi eesmärk on analüüsida hariliku kammeljaga tegelevate äriühingute majandustulemusi ELis aastatel 2009–2020. Sel viisil on bioloogilised, keskkonnaalased, tehnoloogilised, poliitilised ja sotsiaalsed tegurid seotud sektori majandus- ja finantstulemustega, et saada sellest tööstusharust terviklik arusaam. Selle dokumendi uudsus seisneb selles, et esimesena analüüsitakse 22 kammeljaga tegeleva äriühingu kasumlikkust ELis, võttes arvesse nende suurust ja asukohta. Tulemused näitavad, et riigid, kes on selle liigi tootmises edu saavutanud ja kelle ettevõtted praegu veel tegutsevad, on need riigid, kus lähenevad mitmed soodsad tingimused. Kõige olulisemateks teguriteks on jaamade paiknemine hariliku kammelja loodusliku leviku piirkonnas, piisav institutsiooniline kliima ning ettevõtete finants- ja tehnoloogiline suutlikkus.