Geneetikavõimsus: Tasakaalustatud geneetilise valiku varasem ja tulevane panus Norra Atlandi lõhe (Salmo salar) tööstuse jätkusuutlikusse kasvu ja tootlikkusesse

Vähem kui 50 aasta jooksul on lõhekasvatus Norras muutunud oluliseks tööstusharuks ning on tehtud mitmeid katseid majanduskasvu prognoosimiseks tulevikus. Kogu toidutootmises on geneetika etendanud tootmise optimeerimisel ja tõhususel olulist rolli. Vesiviljeluse geneetilisest valikust saadavat kasu on vähem dokumenteeritud muutuva tootmiskeskkonna, pika tootmisaja ja selliste probleemide tõttu nagu meri, nakkushaigused ja turukõikumised. Uuringus uuritakse 50 aasta tasakaalustatud geneetilise valiku mõju Norra Atlandi lõhetööstuse kasvule ja tootlikkusele. Ühise aiakatse käigus viljastati tänapäeval kasvatatud atlandi lõhet (11. põlvkond) esindavatelt emasloomadelt saadud mune krüokonservitud veskiga, kes olid pärit eelmise põlvkonna isasloomadest, ning järglasi (pooltügavusperesid) kasvatati samades kaubanduslikes kasvatustingimustes. Selle katse lõpetamisel oli 0- ja poole-SIBde keskmise kehakaalu erinevus praegusest lõhest 1,5 kg. Ühise aiakatse tulemusi kasutati selleks, et modelleerida geneetilise valiku panust lõhe kasvu kiirendamisse tööstuses alates 0 põlvkonnast (koristati aastatel 1975–1978) kuni 11. põlvkonnani (kogutud aastatel 2017–2019) ning simuleerida geneetika võimsust tööstuse eeldatava kasvu jaoks kuni 2050. aastani (24. põlvkond), esitades neli erinevat prognoosistsenaariumi. Leidsime, et Norra kogutoodangut 2,5–3,2 miljonit tonni on võimalik saavutada 2050. aastaks üksnes Atlandi lõhele omase kasvupotentsiaali parandamisega geneetilise valiku abil. Lisaks peaks tootmisaeg merevees vähenema 40–53 %: 2019. aasta 15,3 kuult tootmisajani, mis 2050. aastal ulatub vastavalt 9,2–7,2 kuuni. Merevee tootmisaja lühenemise tõttu väheneb haiguste ja muude kahetsusväärsete sündmuste oht ning meie kõige progressiivsema stsenaariumi kohaselt peaks suremus merevees vähenema kuni 50 %. Panus kadude vähendamisse ja ressursside suuremasse kasutamisse suurendab Norra vesiviljelustööstuse jätkusuutlikkust. See uuring näitas, et Norra vesiviljelustoodangut on võimalik geneetilise parandamise abil märkimisväärselt suurendada ning et ainuüksi geneetilise valiku mõju kasvumäärale võib 2050. aastaks vähendada 77 % prognoositud viie miljoni tonni vahest. Need stsenaariumid näitavad, et geneetiline valik tuleks lisada keskse komponendina vesiviljelustoodangu edasise arengu ja kasvu prognoosimisse nii Norras kui ka muudes lõhet tootvates riikides.