Kasvatatavate liikide liik

Peamised liigid on meriforell (Oncorhynchus mykiss), harilik karpkala (Cyprinus carpio), suurpea-karpkala (Hpophthalmichthys nobilis), karpkala (Ctenopharyngodon idella idella), Vahemere rannakarp (Mytilus galloprovincialis).

^{Päritolu: 2023, EUMOFA; 2022, STECF}

^{Päritolu: 2023, EUMOFA}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

• 2019. aastal registreeriti 754 põllumajandusettevõtet: suurim arv soojaveefarme oli 535 (72 % koguarvust), 78 olid külmaveevarud (10 %) ja 104 (14 %) segatud. Mustade rannakarpide kogujate osakaal on 29 või 4 %.
• Ajavahemikul 2014–2018 kuulub igal aastal üle 95 % kõigist allsektori ettevõtjatest mikroettevõtete 9 töötajate rühma. Ülejäänud, 10–16 ettevõtet, on väikesed, välja arvatud üks ettevõte, kes läks 2018. aastal üle keskmise suurusega ettevõtjate kategooriasse.
• Vesiviljeluse allsektori aastase kogutulu muutumine näitas aastatel 2014–2018 kasvutendentsi: 2018. aastal oli see 64,9 miljonit Bulgaaria leevi ehk 2,2 korda suurem kui algne 29,2 miljonit Bulgaaria leevi alates 2014. aastast.
• Territoriaalne allsektor teenib tulu peaaegu kõigis riigi piirkondades.
• Riikliku statistikaameti (NSI) andmete kohaselt suurenes täistööajale taandatud töötajate arv allsektoris 03.2 (kalade ja muude veeorganismide tootmine ja kasvatamine) 662-lt 2014. aastal 866-le 2018. aastal.
• Keskmine aastasissetulek magevee vesiviljeluse ettevõtte kohta kordab vesiviljeluse allsektori sissetuleku pidevat suurenemist, samas kui musta mere rannakarpide kasvatamise puhul on sissetulek ebaühtlane.
• Merevee vesiviljeluse allsektor on ajavahemikul 2014–2018 viiest aastast kolmel märkimisväärselt kadunud. Magevee vesiviljeluse allsektor on olnud kasumlik viieaastasest perioodist kolmel aastal. Perioodi lõpus (2018) oli võimalik hakata kasumit taastama.
• Tulu vesiviljelustoodangu kilogrammi kohta kasvas sujuvalt Bulgaaria vääringult 2,61 kg 2014. aastal 3,97 Bulgaaria leevini 2018. aastal. Vesiviljelustoodete saagikus kilogrammi kohta on kogu perioodi vältel minimaalne. Tulude kasv allsektoris tuleneb peamiselt vesiviljelustoodangu mahu suurenemisest ja vähemal määral ka müügihindade tõusust.
• Vesiviljeluse allsektori aastane sissetulek töötaja kohta kasvab stabiilselt 44,1 Bulgaaria leevilt 2014. aastal 74,9 Bulgaaria leevini 2018. aastal, mis on kaudne näitaja tööviljakuse kasvu kohta. Need on suuremad magevee vesiviljeluses, kus on ka suurem tööviljakus.
• Kala, muude veeorganismide ja kalandustoodete turg Bulgaarias on seotud järgmiste (all)sektorite arenguga: Tööstuslik kalapüük, vesiviljelus, kala ja muude veetoodete töötlemine, kala ja muude veetoodetega kauplemine. Tarned pärinevad oma saagist, vesiviljeluse omatootmisest ja impordist ning omamaisest tarbimisest ja ekspordist. Finantsiliselt (miljonites Bulgaaria leevides) mõõdetud turu tasakaal näitab ekspordi olulist kasvu. Impordi paralleelne areng näitab, et kasv tuleneb peamiselt töötlevast tööstusest, kus kasutatakse imporditud tooraineid.
• Tarbimise korral on peamine koht kala ja kalatoodete tarbimiseks kodus. Kala ostetakse värskelt või külmutatakse kord nädalas või mitu korda kuus. Seda valmistatakse või säilitatakse harva. Söötava kala vesiviljelusliikide hulgas on esimene forell ja teine karpkala. Linnaelanikud on määratlenud kalaallikana suured jaemüügiketid – hüpermarketid ja supermarketid ning spetsialiseerunud kalakauplused. Iga neljas sõltub eraldiseisvast püügist.
• Aastatel 2014–2019 suurenes karpkalade hinnanguline tarbimine, forelli ja mustade/muude merikarpide tarbimine püsis suhteliselt muutumatul tasemel.

^{Päritolu: MNSPA}

Probleemid ja võimalused

• Vesiviljeluse arendamise potentsiaaliga loodusvarade olemasolu.
• Kohaliku vesiviljeluse, sealhulgas marikultuuri tarbimise suurendamise realiseerimata potentsiaal.
• Uute marikultuuriliikide arendamine Musta mere vetes (katseprojektid).
• Parandada vesiviljelussektoris töötavate inimeste kutseoskusi elukestva õppe ja oskusteabe kasutuselevõtu kaudu.
• Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt.
• Tootmise mitmekesistamine, kasvatades tipptasemel liike.
• Võimalus anda esmase töötlemise ja turustamise kaudu vesiviljelustoodangule lisaväärtust.
• Rahvusvahelistel ja siseriiklikel turgudel kättesaadavate nišitoodete valiku laiendamine.
• Bulgaaria mahekalakasvanduste sertifitseerimine. (Seadusandlik.)
• Kohalike toodete riiklike standardite sertifitseerimine, et edendada kohalikke liike. (Seadusandlik.)
• Tammide säästva arengu potentsiaal kuni 100 decare’i puhul, suurendades vesiviljelusteenuste osakaalu.
• Kõigis neis tingimustes – veepuudus, veekoormus, ülemaailmne kliimamuutus jne – on sätestatud suunised, millele tuleks Bulgaaria vesiviljelus ümber suunata. See allsektor saab tulevastel aastatel tugineda tootmise jätkusuutlikkusele üksnes juhul, kui selles võetakse arvesse prognoositavaid muutusi veevarude kvaliteedis, kvantiteedis ja jaotuses. Igal juhul on kohustuslik suunata tootmine ümber veesäästlikule ja keskkonnahoidlikule tootmisele. See nõuab uute veesäästlike ja energiasäästlike tehnoloogiate haldamist ja rakendamist.
• Riigi teadusringkondade jaoks on väljakutseks uute liikide kunstliku aretamise biotehnoloogia valdamine Bulgaaria vesiviljeluses, et tagada tootmise jätkusuutlikkus. Kuna puudub pikaajaline kava töönduslikuks ja harrastuskalapüügiks kasutatavate hüdrobiontide kohalike liikide populatsioonide säilitamiseks ja taastamiseks, ei ole võimalik korraldada nende liikide säästvat ja teaduslikult kavandatud tootmist vesiviljelusettevõtetes. 

^{Päritolu: MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

866 töötajat vesiviljelusettevõtetes ja 446 aktiivset kalakasvandust. 

^{Päritolu: MNSPA}

Tehistingimustes peetavate kalade ja kalakasvanduste registreerimine 

Asjakohast teavet leiate ka siit.

• Musta mere keskkonnakaitse ja taastamise strateegiline tegevuskava
• Veesektori juhtimise ja arendamise riiklik strateegia
• Bulgaaria Vabariigi merendusstrateegia ja meetmeprogramm
• Riiklik bioloogilise mitmekesisuse strateegia