Läti

Kasvatatavate liikide liik

Harilik karpkala (Cyprinus carpio), vikerforell (Oncorhynchus mykiss), saba ja tuura (mitu liiki).

^{Päritolu: 2024, EUMOFA ja STECF.}

Tootmismeetodi liik

Läti vesiviljelustegevus piirdub mageveekasvatusega, kus 98 % puhul kasutati muid meetodeid, mille kohta andmed puuduvad, samas kui ülejäänud tootmine ulatus 2 %ni tiigist.

^{Päritolu: 2025, EUMOFA}

^{Päritolu: 2024, EUMOFA ja STECF.}

Suundumused (varasemad ja tulevased)

Tootmispiirkonnad ja -mahud vesikondades ja ringlussüsteemides (RAS) on viimastel aastatel suurenenud. Toote tootmisel kasutatavad veeringluse tehnoloogiad on keskkonnasõbralikud ja ressursitõhusad, sest tooteid kasvatatakse kontrollitud keskkonnas. Lisaks toetatakse vesiviljelustoodete mitmekesisust.

^{Päritolu: MNSPA}

Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule

• Vesiviljelus on kalandussektori oluline osa, kuid on suhteliselt uus ja seda tehakse kuni viimase ajani peamiselt ekstensiivsete tootmismeetodite abil. Praegu on vesiviljelus seotud ainult mageveeallikatega ja mererannikul ei ole kasvandusi. Siiski on märke huvist merevesiviljeluse vastu, eelkõige kohalike karpide liikide puhul.
• Sektori finantstulemused kõiguvad, kusjuures kasumlikud aastad tõusevad aastatepikkuse tootmise ja tulude vähenemisega. Neid kõikumisi mõjutavad suurel määral muutused turunõudluses ja hindades. Peamine toodang ja sissetulek koosneb ühest liigist – karpkalast, mida kasvatatakse peamiselt tiigikasvatusettevõtetes.
• Viis majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest on riiklikud kasvandused, mille põhitegevuseks on väärtuslik kalaliikide paljunemine looduslikes veekogudes, et hüvitada kalavarudele tekitatud kahju. Ülejäänud on eraettevõtted, sealhulgas tiigid õngepüügiks. Viimastel aastatel on tiikide arv vähenenud, samal ajal kui nende suurus on suurenenud.
• Läti kalatöötlemissektor on hästi arenenud ja kohalikul tasandil oluline sektor, mis asub peamiselt riigi rannajoonel. Lätis on palju eri liiki kalandustooteid, sealhulgas külmutatud, soolatud ja suitsutatud tooteid, konserve, serveerimisvalmis tooteid ja kalakonserve.
• Vesiviljelustoodangut müüakse kohalikul turul, sealhulgas valdav osa toodangust – umbes 80 % – värskelt. Vesiviljelustoodete müük väljaspool Lätit ei ole arenenud, eksporditava toodangu maht on väike.
• Lätis on vesiviljelust traditsiooniliselt arendatud üksikute ettevõtete tegevuse vormina, puudub ettevõtlusalgatus tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomiseks, et edendada tootmise ja turuväljundite arengut.
• Hoolimata asjaolust, et Lätit saab kirjeldada heade kalatoidutraditsioonidega riigina, ei ole kalatarbimine Lätis väga stabiilne ja varieerub igal aastal. Läti turg on küllastunud paljude kalatoodetega, sealhulgas Lätis valmistatud mereandidega ja suure hulga imporditud kalatoodetega. Läti suurim nõudlus on värske ja külmutatud kala järele. Soolatud, suitsutatud kalatooteid ja steriliseerimata kalakonserve nõuavad ka kohalikud kliendid. Kalatoodete tarbimine ja struktuur Läti maa- ja linnapiirkondades on erinev, kusjuures linnapiirkonnad on maakogukondadest kõrgemal. 

^{Allikad: Eurofish & MNSPA}

Probleemid ja võimalused

^{Allikad: Eurofish & MNSPA}

Tööhõive ja ettevõtete arv

2020. aastal töötas 78 majanduslikult aktiivses vesiviljelusettevõttes 330 töötajat  

^{Päritolu: 2022, STEFC}

Valitsuse 14. märtsi 2017. aasta määrus nr 146, mis käsitleb vesiviljelusloomade, neilt saadud toodete ja nende ringluse veterinaarnõudeid ning vesiviljelusloomade teatavate nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet. 

Kättesaadav ainult läti keeles

• Vesiviljeluse litsentsimise menetlust ei ole.
• Toidu- ja Veterinaarameti (FVS) tunnustus: Et tagada turustatavate toodete tootmisprotsesside järelevalve vastavalt veterinaar- ja toiduohutusnõuetele.
• Registreerige ettevõte, kui eluskala hoitakse ettevõttes alles enne seda, kui seda pakutakse otse tarbijale.
• Vesiviljelusettevõtete registreerimine.
• Riikliku keskkonnateenistuse (SES) lubatud saastavad tegevused.
• FVSi ja veterinaararstiga tuleks sõlmida koostööleping vesiviljelusettevõtte järelevalve kohta.
• Võõrliikide kasvatamise luba. 

• Zivsaimniecības tikls (kalandusvõrk)
• Läti Kalapõllumajandustootjate Liit
• Läti vähkide ja kalakasvatajate ühendus (veebisait puudub)