Vesiviljeluse kahepoolmeliste karploomade tootmise olelusringi hindamine – metoodiliste suundumuste kriitiline ülevaade

Eesmärk. Karpide tootmise kasv on tekitanud keskkonnaprobleeme, st toitainete rikastamist ja ümberjaotamist ning energiatarbimist. Karpide tootmise laiendamisest tuleneva keskkonnakoormuse hindamiseks on kasutatud olelusringi hindamise metoodikat. Kuigi olelusringi hindamist on vesiviljelussüsteemides laialdaselt kasutatud ja läbi vaadatud, on karpide tootmist vähe uuritud. Läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks metodoloogilised suundumused, tuua välja lüngad ja piirangud ning anda suuniseid tulevasteks uuringuteks.
Meetodid: Kuni 2021. aastani avaldatud teadusuuringute suhtes kohaldati süstemaatilist kirjanduse ülevaadet. Abstraktse ja täieliku teksti sõelumise teel koostati kokku 13 dokumenti. Kaasamise kriteeriumidele vastavat kirjandust analüüsiti täiendavalt olelusringi hindamise kuues eri aspektis (funktsionaalne üksus, süsteemipiirid, andmete ja andmete kvaliteet, jaotamine, mõju hindamise meetodid, tõlgendamismeetodid). Iga läbivaadatud aspekti kohta on esitatud arutelu ja suunised.
Tulemused ja arutelud: Karpide olelusringi hindamine erineb oluliselt muudest vesiviljelusuuringutest peamiselt seetõttu, et karbid väldivad kalajahu tootmisest tuleneva mõju jaotamist. Kaassaadused on olemas karpide töötlemisel, nt konservides. Lisaks ei võeta karpide uuringutes arvesse positiivseid ühikuid, mis tulenevad toitainete eemaldamisest ökosüsteemidest ja karpide jäätmete (koore ja orgaanilised jäägid) väärtustamisest. Väljaspool Euroopat asuvate riikide ja rannakarpidest erinevate liikide kohta leiti vähe teavet. Vaatamata uuringute eesmärkide ja ulatuse varieeruvusele leiti metodoloogilisi suundumusi. Uuringutes ei ole arvesse võetud karpide kohalikku mõju kasvatuspiirkonnale ja mõju bioloogilisele mitmekesisusele. 
Järeldused ja soovitused: Selleks et suurendada läbipaistvust ja võimaldada tulemuste taasesitamist, tuleks uuringute raames teha jõupingutusi eeltaustasüsteemiga seotud andmete esitamiseks. Tuleks esitada teave viljelusala loodusliku seisundi kohta, kuna karpide tootmine sõltub peamiselt mitteinimtekkelistest tingimustest. Hoolimata nende piirangutest tuleks soodustada bioloogilise mitmekesisuse hindamise meetodite kohaldamist.