Background information
Kasvatatavate liikide liik
Vikerkael (Oncorhynchus mykiss), rannakarp (Mytilus edulis), Oyster (mitu liiki), arktiline süsi (Salvelinus alpinus), lõhe (lõhe)ja euroopa angerjas (Anguilla anguilla).
Päritolu: 2023, EUMOFA; 2022, STECF
Tootmismeetodi liik
Rootsi ametliku statistika kohaselt toimus 2 021,96 % Rootsi inimtarbimiseks ettenähtud toodangust täielikult magevees. Kasutati järgmisi peamisi tootmismeetodeid (nii inimtoiduks kui ka varude taastootmiseks):
Ülejäänu ei ole täpsustatud; andmed on kättesaadavad ainult koondandmetena.Sektori suurus (tootmine ja tarbimine)
Sektori suurus (tootmine ja tarbimine)
Toodang
16.207 tonni; 48.411 tuhat eurot (2021, Rootsi ametlik statistika)
Kalandus- ja vesiviljelustoodete tarbimine
22,71 kg elaniku kohta (2023, EUMOFA)
Tarbimise varieerumine
–5 % (2023, EUMOFA)
Päritolu: 2023, EUMOFA; Rootsi 2021. aasta ametlik statistika
Suundumused (varasemad ja tulevased)
Paljud vesiviljelussüsteemid on praegu monokultuurid, kuid samas ettevõttes töötatakse välja erineva troofilise tasemega organisme.
Päritolu: MNSPA
Vesiviljeluse mõju riigi majandusele, toiduainete turule ja tööturule
- Rootsi vesiviljelustööstus on viimastel aastatel tootlikkuse ja kasumlikkuse osas veidi seiskunud.
- Enamik Rootsis toodetud vesiviljelustooteid kasutatakse inimtoiduks. Kaalul põhinevast toodangust moodustavad suurima osa vikerforellist, sinisest rannakarbist ja suitsetajatest. Vesiviljelus võib hõlmata ka taasasustamist või edasist kasvatamist. Mõnda liiki toodetakse ka nende kasulike keskkonnaomaduste tõttu, näiteks kahepoolmelised molluskid, mis vee filtreerimise teel seovad toitaineid, mis muidu võivad põhjustada eutrofeerumist.
Päritolu: MNSPA
Probleemid ja võimalused
- Regulatiivsed nõuded, mille tulemuseks on keerukad loamenetlused ja pikk menetlusaeg. Vesiviljelusele loa andmise protsess on sageli pikk, mida peetakse eriti problemaatiliseks, kuna load kehtivad tavaliselt maksimaalselt kümme aastat.
- Sobivat vesiviljeluskohta, võttes arvesse keskkonda ja muid tegevusi, ei ole omavalitsuse üldkavas soovitud ulatuses kindlaks määratud.
- Raskused kehtivate keskkonnanõuete täitmisel ja ettevõtete raskused minna üle keskkonnasäästlikumale tootmisele.
- Suurendada vesiviljelustoodangut, et rahuldada kohalikku nõudlust ja vähendada importi.
- Tehnilise koolituse ja uute õigusraamistike alaste teadmiste parandamine.
- Vesiviljelussektori arendamiseks vajalike katserajatiste puudumine. Näiteks puuduvad rajatised, mis toetaksid olulist sammu teadusuuringute ja innovatsiooni ning kaubandusliku tootmise vahel.
- Kodumaiste vesiviljelustoodete turg konkureerib odavama imporditud toorainega, mis on toodetud meetoditega, mis ei ole Rootsis lubatud.
- Läänemere ja mitme muu Rootsi vete veekeskkonnal on mitmeid probleeme, nagu prügi, mikroplast, veetemperatuuri muutumine, eutrofeerumine ja keskkonnatoksiinid.
- Kliimamuutused toovad kaasa äärmuslike ilmastikutingimuste sagenemise, mis ohustab loodusvetes toimuvat vesiviljelust. Kliimamuutused võivad mõjutada ka maakultuure, suurendades vajadust vee temperatuuri reguleerimise järele.
- Röövloomad, nagu hülged ja linnud, võivad vähendada vesiviljeluse tootlikkust. Invasiivsed liigid võivad ohustada ka vesiviljelustööstust, näiteks haiguste ja parasiitide levikuga.
- Vesiviljelusel on potentsiaali keskenduda rohkem innovatsioonile ja uutele tehnoloogilistele arengutele nii põllumajanduses kui ka söödaarenduses.
- Turul on tarbijad, kes nõuavad keskkonnasäästlikke ja mahepõllumajanduslikke tooteid. Lisandväärtus, nagu kvaliteet, keskkonnasõbralik tootmine ja hea loomatervis, võivad suurendada Rootsi vesiviljelustoodete konkurentsivõimet.
- Rootsi turul on nõudlus sertifitseeritud ja säästvalt püütud kala järele, kuna tarbijad näitavad üles kasvavat huvi nii kohapeal toodetud kui ka keskkonna seisukohast sertifitseeritud toidu vastu. Eri liiki sertifitseerimine võib võimaldada diferentseerimist ja olla tõhus viis kasvavale nõudlusele reageerimiseks, mistõttu võib olla oluline, et vesiviljelust sertifitseeritaks laiemalt. Sertifitseerimise võimaldamiseks tuleb parandada jälgitavust tootmisetappide vahel, et päritolu saaks vajaliku täpsusega kontrollida.
- Suurem huvi kalaliikide vastu, mida traditsiooniliselt ei nõuta, ja vähendades kalapüügi mõju madala kalavarude seisundiga liikidele.
- Rootsi veekeskkonnad pakuvad tingimusi eri tüüpi vesiviljelusele, millel on lai rannajoon ning palju järvi ja vooluveekogusid. Lisaks on Põhja-Rootsis hüdroenergia abil ületatud rohelist elektrit.
- Suurendada toiduainete tarneahela konkurentsivõimet, kasumlikkust ja toiduainete tootmist.
- Suurendada teadus- ja arendustegevust alternatiivsete söödamaterjalide valdkonnas, et vähendada keskkonnamõju ja parandada kestlikkust.
Päritolu: MNSPA
Multi-annual National Strategic Plans for the development of sustainable Aquaculture
Relevant Authorities
Applicable Legislation
Applicable Procedures
Vesiviljelustegevuse alustamise kontrollnimekiri (ChecklistaVattenbruk – verksamt.se)
Other Relevant Documents
- Rootsi kalanduse ja vesiviljeluse ühisstrateegia 2021–2026 (Sttegiför svenskt fiske och vattenbruk 2021–2026 – friska Ekosystem och hållbart nyttjande (havochvatten.se))
- Rootsi vesiviljeluse arendamise töökava 2021–2026 (Handlingsplan för utveckling av svenskt vattenbruk 2021–2026 (havochvatten.se)
National associations and networks
- Matfiskodlarna (Matafiskodlarna – Vi verkar för matfiskodlarna i Sverige)
- De Recirkulerande vattenbrukarna (RECIRKFISK PO – De Recirkulerande Vattenbrukarna Sverige Ekonomisk Förening Producent Organisation)
- Svenskt vattenbruk och sjömat (Svenskt vattenbruk och sjömat (vattenbrukochsjomat.se))
Relevant Websites
Contact Details
Izabela Alias, vesiviljeluse koordinaator
Uploads
Summary in English of the "Published National Strategic Plan on Aquaculture" for Sweden
English