Tehistingimustes peetavate kalade heaolu tavad: lõhekasvatus kui juhtumiuuring

Ühendkuningriigis toodetakse igal aastal ligikaudu 180 miljonit lõhelaste (lõhe ja forelli) mune, mis muudab kalakasvatuse pärast broilerite tootmist suurimaks loomakasvatussektoriks (FAWC 2014). Prognooside kohaselt kasvab kalakasvatus järgmise kümne aasta jooksul hüppeliselt ja peaks 2030. aastaks moodustama üle 60 % ülemaailmsest nõudlusest inimtoiduks ettenähtud kala järele (FAO 2018). Endiselt on põlevaid probleeme, mis on seotud tehistingimustes peetavate kalade heaoluga ja mis tuleb lahendada mitte ainult tehistingimustes peetavate kalade hüvanguks, vaid ka seetõttu, et hea heaolu kogu elutsükli jooksul peaks parandama põllumajandustootjate tootlikkust ja majanduslikku kasu. Heaolu on oluline ka transportimisel, saagi kogumisel ja tapmisel ning see mõjutab toote kvaliteeti (kala välimus ja filee kvaliteet). 
Ülevaate peamine eesmärk on vaadata läbi praeguste tehistingimustes peetavate kalade heaolu tavade tase, keskendudes lõhekasvatusele kui näidisliigile. Enamik seni rakendatud heaolumeetmetest ja -tavadest on keskendunud atlandi lõhe puurikasvatusele. Vaadates läbi lõhede heaolu praeguse taseme ning lõhekasvatuses kasutatavad operatiivsed heaolunäitajad (OWI), saame kindlaks teha valdkonnad, mis võivad olla olulised teiste tehistingimustes peetavate liikide (nt tilapia ja catkala) jaoks, ning nende rolli parimates majandamistavades. 
Läbivaatamise eesmärk on anda teavet aruteludeks selle üle, kuidas sektor saaks rakendada paremaid heaolutavasid, mõistes paremini peamisi küsimusi asjaosaliste poolt ja/või inkorporeerides need bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava standarditesse. Sellega toetatakse lahendamist vajavate probleemide ja lähitulevikus hinnatavate võimaluste kindlakstegemist ning kirjeldatakse, kuidas saaks rakendada paremat seiret ja täppiskalakasvatust, et parandada kalade heaolu tulevikus.