Mereandide ja loomakasvatussaaduste väärtusahelate keskkonnaalase ja majandusliku kestlikkuse võrdlus

Käesolevas dokumendis kasutatakse Iirimaa majanduse keskkonna laiendatud sisend-väljundmudelit, et hinnata kasvuhoonegaaside heidet ja majandustoodangu kordajaid 2010. aastal kahe vee- (vesiviljelustooted ja merekalandus) ja viie maismaal asuva loomakasvatussaaduse (veise- ja vasikaliha, lambaliha, sealiha, linnuliha ja piimatooted) puhul. Lisaks võetakse vastu ülemaailmse väärtusahela raamistik, et kvalitatiivselt mõista Iirimaa toidusektorite struktuuri ning teha kindlaks toiduainete väärtusahelate segmendid, millel on suurim heitetõhusus ja majanduslik potentsiaal. Leiti, et vesiviljeluses on suurim toodangu kordaja ning väike kuni keskmine CO2 jalajälg võrreldes karjakasvatussaadustega (veise- ja vasikaliha, lambaliha, piimatooted). Vesiviljelussektori otsene ja kaudne majanduslik kasu koos suhteliselt väikese CO2-jalajäljega viitavad sellele, et Iirimaa vesiviljelussektori laiendamisest on võimalik saada lisakasu. Vesiviljelus on siiski energiamahukas ning seetõttu on tootmiseks vaja tõhusalt kasutada energiat ja ressursse ning võtta kasutusele vähese CO2-heitega tehnoloogiad, mis suurendavad vesiviljeluse kestlikkust.